Reportajen David da Costa
Prezidente Republika (PR) José Ramos-Horta Konkorda Parlamentu Nasionál hola Viatura ba deputadu/a sira, maka Reitór universidade sa Paz (UNPAZ) Konsidera Prezidente konkorda tanba nia fulan-fulan sai hela de’it ba rai liu, se nia la konkorda maka deputadu sei la autoriza nia fula-fulan sai ba liur.
Magnifiku Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Soares Amaral, hatete, Prezidente Republika José Ramos-Horta Konkorda ho Parlamentu Nasionál atu hola Viatura ba deputadu/a sira, tanba fulan-fulan Prezidente sai ba liur, se prezidente maka la konkorda atu hola vituara ba deputadu sira maka deputadu sira sei la autoriza nia sai ba liur.
“Prezidente Konkorda tanba fulan-fulan nia sai hela de’it, se nia la konkorda deputadu sira la autoriza nia viajen ba liur halo nusa, ne’ebe nia tenke konkorda para fula-fulan nia sai ba viajen,” dehan Reitór UNPAZ Adolmando ba jornalista sira iha Kampus Central UNPAZ Osindu 1 Maleuana, Dili, Tersa 2/09.
Nia argumenta, maibé agora viajen sira ne’ebe maka prezidente Republika sai ne’e, investor hira maka tama ona iha Timor-Leste hodi halo investimentu iha Timor. Prezidente nia viajen ne’e mos kontribui ba gastu orsamentu jeral estadu hotu. Ne’ebe sira hanesan de’it, sira bekap malu hela de’it mas sira ne’e hanesan de’it
Nia mos dehan Angunan sira ne’ebe halai iha foho ne’ebá tinan sanulu sira tula ema di’ak hela, halo nusa maka pajero sport foin tinan lima kotuk maka hola agora tenke troka ona ho prado, razaun dehan kareta aat ne’ebe deputadu sira aprenta ne’e laiha logika ida.
Tanba ne’e hanoin povu matenke ona, lalika fiar argumentu falsu sira ne’ebe maka deputadu sira aprezenta ne’e, tanba sira agora hanoin hela atu ba bosok povu, tinan oin ne’e presiza duni kareta ne’ebe di’ak atu tama iha let sira ne’e maka sira husu atu hola kareta ne’e. Bainhira Parlamentu Nasionál maka obriga aan hodi hola nafatin maka kamada intelektuais, sosedade sivil sei organiza malu hodi tun halo manefestasaun.
“Agora ne’e ita haree, se sira obriga maka kamada intelektuais, sosedade sivil sei organiza malu hela. Agora ami halo hela reuniaun intensive sira, haree hela buat sira ne’e hotu, maibé hakarak manefestasaun ida pasivu, manifestasun ida fó kontribu ba paz no estabilidade’’ nia dehan.
Iha fatin hanesan, estudante Universidade da Paz, (UNPAZ) Joanico de Jesus Pires, hatete, relasiona deklarasaun husi prezidnete Republika José Ramos-Horta nian ne’ebe maka atu apoiu dezisaun atu sosa kareta prado. Tanba ne’e husu Prezidente atu tetu no haree kondisaun povu nia. Tanba iha Timor problema sosiais ne’ebe barak tebes Povu hasoru, nusa osan sira ne’e la halo ba iha ne’ebe hodi hadia problema sosiais sira ne’e.
“Ami husu ba PR ne’ebe maka iha kompetensia iha poder masimu iha estadu RDTL ida ne’e, ohin loron iha Timor, hasoru problema sosiais sira ne’ebe grave teb-tebes, Tanba sa maka gasta osan montante 4.2 milloens, nusa la tau prioridade ba iha setór estratejiku sira ne’ebe benefisia direta ba povu maioria,” dehan Joanico.
“Tanba ne’e ha’u hanoin iha Timor ne’e kondisaun ida ne’ebe grave teb-tebes hanesan problema saúde, problema edukasaun, problema grikultura, problema infraestrutura basiku sira ne’e sai ona prekupasaun publiku nian, duke ita gasta orsamentu ne’ebe montante boot, tanba saida maka la tau prioridade ba setór estratejiku sira ne’ebe benefisia direita ba povu,” nia argumenta.
Tanba ne’e mak husu ba parte relevante sira, liu-liu ba Prezidente Republika José Ramo-Horta, no Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, atu veta no kansela dezisaun Parlamentu Nasionál nian atu hola viatura ba deputadu/a sira iha parlamentu Nasional. Se dezisaun ne’e maka la muda komunidade akademiku sei konjunta forsa hamutuk ho sosedade sivil no povu sira hodi hasoru sira.
“Ami nia aparte mos ami halo aprosimasaun no abertamente ami hatete katak se dezisaun ne’e la muda maka ami konjunta kamada intelektuais no konjuntu forsa popular oinsa atu nafatin ezije ba parte relevante sira atu muda dezisaun, no atu bele tau prioridade ba interese povu nian,” nia hatete.