Reportajen David da Costa
Iha Insidente grave ida ne’ebé akontese iha 16 Setembru 2025, ne’ebé membru PNTL hamutuk ho unidade BOP sira tama iha resintu kampus sentral UNTL nian, tama mai iha sala aula laran no halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa, sai husi aula laran, tanbe ne’e estudante sira hato’o ona keixa iha Providoriu Direitus Umanus e Justisa (PDHJ), maibé PNTL mos prontu atu hatan iha tribunal ho aktus ne’ebe maka membru polsia sira nian.
Vitima Estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Aprilia C. Magno Ximenes, hatete, sente tauk tebes bainhira Polisia sira tama mai iha sala aula laran hodi uza sira nia forsa no halo agregasaun fisku hasoru estudante, no estudante nain haat mak hetan gregasaun fisku husi polisia sira.
“Ami sente la dun seguru, no mos ami sente tauk tanba sira uza forsa hodi hanehan ami, Ami mai manifestasaun mos iha ne’e, entaun ami mai atu tuir ezame, liafuan ida ne’e maka sai razun maibé sira kontinua halo nafatin sira nia aktu hirak ne’e,” dehan Vitima Estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Aprilia C. Magno Ximenes, ba jornalista sira iha kampus Sentral UNTL, Kinta 18/09.
Iha membru polísia hamutuk ho unidade BOP sira tama iha resintu kampus UNTL nian, tama mai iha sala aula laran no halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa, sai husi aula laran estudante sira ne’e hato’o ona keixa ba iha Providoriu Direitus Umanus e Justisa (PDHJ).
Portavoz Vitima husi Estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Flora da Luz, deklara katak kona-ba insidente grave ida ne’ebé akontese iha 16 Setembru 2025, ne’ebé envolve membru PNTL, unidade BOP, iha kampus sentrál UNTL. Iha membru polísia hamutuk ho unidade BOP sira tama iha resintu kampus UNTL nian, tama mai iha sala aula laran no halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa, sai husi aula laran.
Tanba ida ne’e konsidera hanesan hahalok ilegál ne’e absolutamente nu’udar violasaun direitus umanus, no kontra liberdade akadémika. Tanba Liberdade akadémiku no tratamentu ho dignu nu’udar direitu umanus no direitu konstitusionál. No insidente ida ne’e hamosu ta’uk, disrupsaun, no preokupasaun bo’ot ba Liberdade no autonomia akademiku husi estudante sira, profesór sira, no komunidade akadémiku sira. Nune’e mos ba teritoria kampus universidade.
Nia argumenta iha rekoñesimentu no protesaun legal, lei internasionál proteje Kampus nu’udar espasu ba liberdade akadémika no integridade intelektuál. Estudante, profesor no funsionariu akademiku sira tenke livre hosi interferénsia polísia no militár. Tanba ne’e estudante sira tenke livre no iha autonomia hodi asegura sira nia-an, asesu direitu ba edukasaun, peskiza, espresaun opiniaun ho livre. Inklui atividade manifestasaun pasífika ka halibur malu, hato’o sira kritiku, opiniaun no kontribusaun dialetika ba interese públiku.
Nia haktuir, tanba iha lei internasional direitus umanus no konstituisaun RDTL bandu prezensa polísia armadu nian iha sala aula no halo aktu illegal, ameasa no detein estudante, profesor no funsionariu akademiku sira. Prinsípiu ida-ne’e estabelese iha lei internasionál direitus umanus nian, inklui:
- Artigu 13 husi Paktu Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR): Garante direitu ba edukasaun no proteje liberdade akadémika.
- Rekomendasaun UNESCO nian iha tinan 1997 kona-ba Estatutu Pesoál Profesór Ensinu Superiór nian (Artigu 26-alinea 3): Bandu interferénsia hosi autoridade estadu nian, inklui forsa polísia ka militár sira, iha resintu ka teritoria instituisaun akademiku ka ensinu superiór sira.
- Paktu Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku (ICCPR): Ninia Preámbulu rekoñese no haforsa direiru ba liberdade opiniaun no livre husi tauk, tanba ne’e sai nu’udar komponente direitu umanus fundamentál.
Aleiden ne’e tuir artigu sira iha Paktu Internasionál Direitu Sivíl no Polítiku hanesan:
- Artigu 7: Proibisaun absoluta ba tortura no tratamentu kruél, dezumanu, ka degradante.
- Artigu 9: Protesaun hasoru kapturasaun ka detensaun ilegal (latuir lei).
- Artigu 10: Tratamentu umanu ba indivíduu sira ne’ebé lakon sira-nia liberdade.
- Artigu 2: Obrigasaun estadu nian atu fornese remédiu efetivu ba violasaun direitu sira.
Nia saliena, iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) haktuir fornese salvaguarda legál ne’ebé klaru la permite aktu abuzu sira hanesan iha artigu 30 (Direitu ba liberdade, seguransa no integridade ema idaidak nian) husi Alinea 1-4 estipula katak:
- Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade, seguransa no integridade ba nia an rasik.
- Labele kaer ka dadur ema ida, wainhira hahalok ne’e la tuir dalan ne’ebé hakerek tiha ona iha lei ne’ebé hala’o daudaun nia laran, tenki hato’o beibeik detensaun eh dadur ema ne’e nian ba juís ne’ebé iha kbiit atu haree iha prazu legál nia laran.
- Ema hotu ne’ebe lakon nia liberdade tenke simu kedas informasaun loloos no momoos kona- ba razaun tan sá nia dadur eh tama iha kadeia no mós nia direitu saida, no hetan lisensa atu ko’alia rasik ho advogadu eh hosi nia maluk eh ema ida-ne’ebé nia laran-metin ba.
- Ema ida labele hetan tratamentu aat, ne’ebé la’ós umanu eh degradante.
Tanba ne’e, asaun husi ofisiál PNTL sira iha loron 16 fulan Setembru nu’udar violasaun direitus umanus, krime no aktu grave kontra Liberdade akadémiku tuir Prinsípiu lei internasionál direitus umanus nian, inklui kontra konstituisaun RDTL kona-ba Direitu ba Liberdade Pesoál, Seguransa, no Integridade sidadaun hotu-hotu.
“Tanba ne’e, Ami kondena maka’as asaun sirane’e no husu ho respeitu Komandu Jeral PNTL, ba governu Timor-Leste atu hapara kedas (urjente) forma intervensaun polísia nian hotu-hotu iha kampus UNTL nia laran no sala dé aula sira inklui mos Ensinu Superiór sira seluk,” nia dehan.
Nune’e mós suspende no halo medida indisiplinar no prosesu judisiál, halo investigasaun ba ofisiál PNTL no BOP ne’ebé envolve halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa , sai husi aula laran.
Hasai diretiva (sirkular ka karta) formál ida ne’ebé bandu prezensa polísia nian, la autoriza, bandu hodi halo intervensaun (uza farad polisia no armas) iha resintu universidade nian iha futuru, iha kampus UNTL inklui mos Ensinu Superiór sira seluk.
No husu mós ba komande jeral, unidade polisia tomak iha Timor-leste, ministeriu relevante sira atu garante katak kampus, universidade UNTL nia aredor inklui estudante sira tenke livre husi intervensaun no aktu tama ilegál ba aredor kampus nian.
Kampus UNTL tenke sai nafatin ambiente seguru no protejidu ba atividade akademiku no livre husi intimidasaun, violénsia, no interferénsia husi estadu ka entidade husi li’ur, liu-liu ba Polisia ka military sira ne’ebe uza farda no armas.
Asaun hirak ne’e esensiál atu tane aas direitus umanus, proteje liberdade akadémika, no restaura konfiansa públiku nian ba PNTL nu’udar instituisaun ne’ebé responsavel ba salvaguarda pás no justisa no asegura lei no ordem iha Timor-Leste la’o tuir nia mandate ka servisu profesional.
Enkuantu Komadante Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Komisariu Jeral Polsia, Henrique da Costa, hatete, bainhira polsia sira tama to’o areadór kampus nian ne’e, tanba situasaun sira ne’e mosu iha buat balun ne’ebe maka provoka, maibé halo manefestasun ho hakmatek nene’e PNTL mos la tama to’o iha ne’ebá mas bainhira mosu tuda fatuk iha manifestasaun ne’e mak polisia sira tama to’o ne’ebá.
“Mas bainhira lansa ona fatuk sai ba kona ita nia polisia sira kanek, tanba ne’e ita buka tuir fatuk ne’e sai husi ne’ebe. Entaun ita buka tuir, atuor ida ne’ebe ninia, tanba ne’e maka ita nia ema tama ba ne’eba,” dehan Komadante Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Komisariu Jeral Polsia, Henrique da Costa.
Nia subliña “Mas depois ida ne’e, ha’u rasik konvida alin sira, reprezentante hamutuk nain-10 resin hanesan ne’e mai iha ne’e dialogu ho polisia, ha’u rasik husu deskulpa ba sira, ha’u dehan situasaun ne’e akontese mas ita laiha intensaun nune’e para intervene alin sira nia ativide kampus ninia, eskola ninia, mas tanba situsaun mosu hanesan nene’e, entaun ba oin ita sei buka para hadi’a”.
Maibé Komadante Jeral Polsia Nasional Timor-Leste (PNTL), Komisariu Jeral Polisia ne’e mós husu mos ba alin sira para organiza manefestasaun ne’e halo diak liu tan, para atu nune’e fatuk ida labele sai husi fali kampus kona fali polisia sira, tanba polisia nia prezensa ne’eba ne’e hodi asegura parte hotu, asegura alin sira, para bele hato’o alin sira hanoin ba parte ne’ebe maka alin sira hakarak ko’alia ba.
Tanba ne’e prezensa polisia iha manefestasaun ne’ebá ne’e la’os ba para atu impede labele halo manefestasaun fali, maibé iha ne’ebá ema balun foti oprtunidade ne’e hodi halo krime hasoru fali seguransa sira. Tanba ne’e atusaun ne’ebe maka PNTL halo se maka la satispas bele hato’o keiza maka PNTL ba hatan iha Tribunal
“Ami mos hein hela, se maka sente la satispas atuasaun ami nia, lei ne’e iha aplika ba ema hotu, ne’ebe hato’o prosesu ba ami prontu para ba hatan,”dehan komadante jeral PNTL.
Tanba ne’e prosesu naruk sei mai, PNTL mos hatama hela proseu, tanba membru polisia hamutuk nain-8 mos hetan kanek iha manefestasun ne’e. maibé se ko’alia buat hotu diak hela nene’e namdigas polisia atu tama ba iha iha area kampus nian, ne’ebe polisia mos laos bulak, “Tanba ita nia oan sira ita haruka ba eskola tiha ne’eba, ita ba duni fali ne’e inposivel”.