Reportajen David da Costa
Governu ne’ebe maka lidera husi Primeru Ministeru (PM) kay Rala Xanana Gusmão, Liuhusi Ministeriu Edukasaun (ME) Dulce de Jesus taka tiha Eskola sekundaria jerál paralelo Olokassa Uaguia iha Postu Administartivu Ossu Vila, Munisipiu Viqueque, ida ne’e injustu no insult boot ba povu alieba nia oan, tanba hamate ona sira nia direitu asesu ba edukasaun iha nivel sekundaria no hakoi ona futuru povu aileba oan no mós hakoi estadu ne’e nia destinu.
Porta vos Estudante Universitariu no Juventude Ossu Oan, Frenki Erjon, hatete iha dekreitu lei nú 33/2023, 31 de Maiu, kona-ba estabelesimentu eskola sekundaria liu-husi Ministeriu Edukasaun iha VIII governu konstitusional estabelese, klasse paralelo Olokassa uaguia. Objetivu maka atu lori edukasaun ne’e hakbesik aan liu tan ba povu atu asesu hanesan ho ema hotu, tanba durante depois Timor restaura nia indepedensia iha 2002 povu iha suku neen iha mota sorin iha postu ossu nian, hanesan suku Uaguia, Ossorua, Uabubo, Uaibobo, Builo no Nahareka la asesu ba edkusaun iha nivel sekundaria.
Tanba ne’e iha VIII governu loke eskola klasse paralelo Olokassa Uaguia atu estudantes sira bele asesu no iha tinan 2023 estudante sira hahu sira asesu no komesa hahú prosesu aprendisajen, iha tinan 2023 estudante hamutuk 59, iha 2024 estudante 40 no desimu ano estudante hamutuk 99, no mai iha tinan 2025 estudantes hamutuk 48 ho totál estudantes hamutuk 187.
Nia haktuir, ho estabelesimentu klasse Olokassa ossu Uaguia ne’e tulun tebes estudante iha suku neen sira ne’ebe atu tama iha ensinu sekundaria. No bele lori ona edukasaun ba hakbesik liu ba iha baze, tanba durante ne’e estudante sira husi suku neen atu asesu ba edukasaun iha nivel ensinu sekunaria tenke mai iha ossu villa.
Maibé ho distansia ne’ebe dook teb-tebes no iha tempu udan tenke hakur mota boot, ne’e sai risku ba estudante sira nia vida no afeita ba estudantes sira nia prosesu aprendisajen nian.
Nia salienta maibé infelizmente ho politika IX governu konstitusinal nian ne’ebe lidera husi Primeiru Ministru Xanana Gusmão liu-husi nia Ministeru Edukasaun ho baze diploma Ministerial nú 23/2025, 13 Agustu kona-ba aprova organisaun transsitoria estabelesimentu ensinu Sekundaria Publika e rede eskolar ensinu Sekundaria, deside taka klasse paralelo Olokassa Uaguia ho razaun rekursu umanu menus ka estudante lato’o.
Tanba tuir faktus konkretu klasse paralelo Uaguia prense totál kriteria kona-ba kapasidade estudante ne’ebe sita iha Dipoloma Ministerial, ho dezisaun ne’e estudante Univesitariu no juventude ossu oan nia haree katak ne’e injustu no insult boot ba povu alieba nia oan tanba hamate ona sira nia direitu asesu ba edukasaun iha nivel sekundaria no hakoi ona futuru povu aileba oan no mós hakoi estadu ne’e nia destinu.
“Tanba ne’e ami estudante no Juventude ossu oan mós rejeita totál klasse paralelo Olokassa Uaguia taka, tanba nia konsekonsia maka fó impaktu ba estudante sira nia estudu, tanba hapara ona sira nia prosesu aprendisajen no obriga tenke mai iha ossu vila. Alende sei hasoru problema ba estudante sei hasoru risku tanba tenke la’o kilometru ne’ebe dook no iha tempu udan sira la tuir prosesu aprendisajen maka sei hamsou efeitu negative sira sei labele aprende diak iha prosesu estudu,”dehan Porta vos Estudante Universitariu no Juventude Ossu Oan, Frenki Erjon, liu-husi komfrensia imprensa iha Jardin 5 maiu Kolmera Dili, Kinta 15/01.
Tanba ne’e Estudante no juventu la menta ho Diretora Olokassa sentral Eldita Rua Guterres tanba sem konsulta ho komunidade suku neen mota sorin hodi aprejenta problema ne’ebe klasse paralelo Uaguia emfrenta, maibé sira uza nia poder hanesan Diretor uza nia poder foti dezisaun ho nonok hodi aprezenta ba ME liu-husi diploma Ministerial taka eskola paralelo Olokassa Uaguia.
“Ami konsidera ida ne’e nu’udar violasaun boot ba direitu estudante nian ne’ebe hatur ona iha konstituisaun RDTL. No ami mós husi ba Prezidente Republika José Ramós-Horta hanesan ema numeru um iha estadu RDTL atu halo anulasaun ba Diploma Ministerial nú. 23/2025, 13 Agustu ho imediatamente,” nia subliña.
Sira mós husu ba Paramentu Nasionál liu-husi komisaun G ba trata assuntu edukasaun atu haree assuntu ida ne’e ho aeriu hodi levanta iha parlamentu Nasionál tanba ne’e viola direitu fundamental sidadun nian. No husu mós ba Diretór Edukasaun Munisipiu Viqueque no ME atu foti dezidaun labele tuir deit individu ida nia interese, maibé tenke tetu no analiza realidade konkreitu hodi tuir dezisaun ema wain ninia interse komun.
Tanba ne’e ME iha Munisipiu labele taka matan tiha no taka tilun ba prekupasaun estudante, professors, inan aman no veteranus nian ba problema taka klasse paralelo Olokassa Uaguia ne’e.
“Tanba ne’e husu ba Ministra Edukasaun Dulce de Jesus atu ezonera Diretora Eskola Olokassa Sentral ossu, Eldita, tanba ami komidera nia laiha kapasidade atu lidera eskola no sensibilidade, onestidade hodi serbi povu no rai ida ne’e, maibé tenta atu infiltra konflitu internal mai institusaun estadu hodi hamate no viola sidadun sira nia direitu,” sira husu.
Nune’e mós husi ba Ministra Edukasaun Dulce de Jesus atu anula dezisaun taka eskola sekundaria klasse paralelo Olokassa ossu Uaguia, hodi reativa fila fali prosesu aprendisajen.
Sira mós apelu ba juventude no estudante Universitariu husi postu Ossu, no Viqueque tomak atu labele nonok ba problema sira iha seitor Edukasaun, tanba problema ida ema hotu konsiente ne’e la’os postu Ossu nian de’it, maibé ne’e problema komun Viqueque tanba rekursu sira ne’ebe mak produs la’os de’it atu serbi povu ossu, maibé ne’e rekursu Munisipiu Viqueque no enjeralTimor nian, tanba ne’e husu hotu-hotu mai junta ideia, forsa hodi haree problema akontese estruturadu iha Munisipiu viqueque.
Tanba Edukasaun nu’udar direitu baziku ba Timoroan hotu hodi bele asesu hahú husi Pre-primaria to’o ensinu superior ne’a estipula iha lei inan Konstituisaun RDTL artigu 59, alende ne’e iha artigu 16 kona-ba universalidade no igualidade, hateten katak sidadaun hatu-hotu hanesan iha lei nin oin, no mós iha direitu no obrigasoun hanesan labele halo diskriminasaun ba ema ida, tanba nia kulit, nia rasa, nia estadu sivil, nia seksu, orijen etniku, nia lian, pazisnun sosiál ka ekonómiku, hanoin polítiku ka idaolojia, relijiaun, intrumentu ka nia kandisauin fisika ka mental.
Alende ne’e edukasaun nu’udar setór ida ke mais importante hodi produs rekursus umanus ne’ebe hanesan rikusoin Timor-Leste nian ne’ebe sei garante sustentabilidade iha ambitu prosesu konstrusaun Estadu, Nune’e, Estadu kria politika públika oin-oin hodi hakbi’it Timoroan sira hotu atu asesu ba edukasaun hodi nune’e sidadun hotu tenke matenk iha nia rain rasik hodi bele kontribui ba nasaun nia dezenvolvimentu.