Reportajen David da Costa
Polemika Kandidatu Foun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Sosedade Sivil liu-husi Forum Organizasaun Naun-Governamental Timor-Leste (FONGTIL), husu ba Ministeriu Interior (MI) no PNTL imediatamente atu anula nia dezisaun, hodi la fó teste mediku ba kandidatu foun na’in atus haat (400) maibé fó oportunidade hotu ba kandidatu rihun sanulu atus lima sia nulu resin hitu (10.597) ne’ebe ho kategoria aprovadu hotu ne’e.
Porta voz, Forum Organizasaun Naun-Governamental Timor-Leste (FONGTIL) Esterlita Pereira, FONGTIL hanesan komponente ida husi organizasaun sosiedade sivíl iha Timor-Leste ne’ebé iha kna’ar no Responsabilidade iha prosesu konstrusaun Estadu, konsolidasaun Paz no demokrasia iha Timor-Leste liu husi mandatu haat FONGTIL hanesan desaminasaun informasaun, Koordenasaun, Empoderamentu ba Membru no Advokasia.
Tanba ne’e FONGTIL hakarak husu ba Governu liuhusi Ministeriu Interior no Komandu PNTL relasiona ho Prosesu rekrutamentu ba membru foun PNTL iha tinan 2025. Timoroan barak mak konkorre iha rekrutamentu refere no tuir hotu prosesu sira hanesan teste eskrita no fiziku liuhusi regulamentu ne’ebé estabelese husi Komisaun rekrutamentu baze ba Diploma Ministerial N.° 17/ 2025 de 25 de Juñu regulamento konsursu Públiku Adminsaun kursu formasaun agentes da Polícia Nacional de Timor Leste.
Ho Nune’e iha loron 03 fulan Februari 2026, komisaun rekrutamentu PNTL liuhusi Porta Voz Antonio da Luz, Anusiu lista kandidatu kadetes foun ba Publiku liuhusi fontes média Nasional sira iha Timor-Leste ho totál kandidatu rihun sanulu resin rua atus ualu hitu nulu resin haat (12.874).
Husi númeru ne’e, kandidatu rihun sanulu atus lima sia nulu resin hitu (10.597) mak aprovadu, no kandidatu rihun rua atus rua hitu nulu resin hitu (2.277) mak la aprovadu. maibé kandidatu aprovadu sira, komisaun rekrutamentu deside katak iha kandidatu hamutuk atus haat (400) de’it maka sei tuir teste médiku.
Iha Kandidatu ho kategoria aprovadu sira seluk sei labele tuir teste. Husi teste mediku ne’e, karik identifikadu kandidatu balun ne’ebe kondisaun saúde la permite mak sei kontaktu kandidatu seluk tuir lista ne’ebe iha.
“Ami konsidera Desizaun ida ne’e la justu, diskriminativu no la garantia pratika prinsipiu boa governasaun iha Timor-Leste. Tanba la hatan ba Diploma Ministerial N.° 17/ 2025 de 25 de Juñu hodi la hatan ba Artigu 42 alina 1 husi Diploma ne’e rasik,” dehan Porta voz, FONGTIL Esterlita Pereira, liu husi konferensia Imprensa iha Salaun FONGTIL kaikoli, Sexta 6/02.
FONGTIL ho nia Membru sira nafatin deskonfia katak pratika sira ne’e hodi hatan de’it ba Artigu 37 alina A no B ne’ebe fó Prioridade ba Jerasaun Patriota no PNTL ativu nia oan mak bele liu. Maibé Diploma Ministerial N.° 17/ 2025 de 25 de Juñu Tribunal rekursus deklara ona Inkonsituisional.
Tanba ne’e FONGTIL ho nia Membru sira husu Ministeriu Interior no PNTL atu halo esklaresimentu ne’ebe loos kona-ba prosesu rekrutamentu kandidatu kadetes foun. No husu mos atu anula dezisaun sira ne’e maka sira fó sai ona ne’e.
“Ami husu MI no PNTL imediatamente atu anula dezisaun, hodi la fó de’it teste mediku ba kandidatu na’in atus haat (400) maibe fo oportunidade hotu ba kandidatu sira ne’ebe ho kategoria aprovadu ho nune’e la hamosu diskriminasaun iha prosesu rekrutamentu,” sira husu.
Nune’e mos husu ba Providoriu Direitu Umanu Justisa (PDHJ) imediatamente atu halo investigasaun ne’ebe kle’an hodi hatene tendensia ba pratika sira ne’ebe kontra prinsipiu Boa Governasaun.
No husu mos ba Parlamentu Nasional Komisaun B ne’ebe trata asuntu Negosiu Estranjeiru.Defeza ho Seguransa atu halo fiskalizasaun ba prosesu rekrutamentu ne’ebe iha tendensia kontra prinsipiu Boa Governasaun.
Iha fatin hanesan Ofisiál Advokásia FONGTIL, George Madeira, haktuir, Forum Organizasaun Naun-Governamental Timor-Leste, sei halo nia parser juridiku ida ba Providoriu Direitu Umanu Justisa, atu halo fiskalizasaun abstratu tanba Ministeriu Interior la obdese ba regras ne’ebe maka iha.
“Se MI mantein nafatin mak sosiédade sivil kumpri ba konstituisaun, ami nafatin halo ami nia petisaun sira, tanba tuir lei petisaun hotu-hotu ita lori ba PDHJ, depois PDHJ halo fiskalizasaun abstratu ba ida ne’e, lori ba Tribunál, depois Tribunál sei anula desizaun sira hanesan ne’e, tanba aktu sira ne’e FONGTIL haree Ministériu Interiór la obedese,” dehan George.
Maibé FONGTIL sujere ba komisaun rekrutamentu, númeru ida teste ka liu ho valór 60 ne’e sira hotu-hotu ba kompete ba teste saúde, la liu laiha problema, maibé labele halo fali bareira dehan 400 deit, ba sira seluk ne’e hanesan rezerva, se sira la liu mak sei bolu fali sira ida ida ne’e halo diskriminasaun fali.
“FONGTIL haree númeru ida ne’e ita nota iha Munisípiu balun polísia ninia oan de’it ne’e diskriminasaun iha instituisaun ida ne’e. Tanba ne’e ha’u husu inan-aman veteranu sira tau matan ba situasaun hanesan ne’e, se la’e ita nia rain ne’e la ba oin, mais ba kotuk, ita halo diskriminasaun nafatin,” nia afirma.
FONGTIL ho ninia membru 291 ho rede setorál 14, husu ba Ministru Interiór anula ka invalida tiha ninia desizaun ida ne’e, se nafatin hanesan ne’e la halo balansu iha rai ida ne’e. No sei fó oportunidade ba polísia nia oan nafatin maka sei halo klase elit iha nasaun ida ne’e.