Home Notisia Sanitariu Publiku Iha Jardim 5 de Maiu Hahu Selu ema ida $0.25,...

Sanitariu Publiku Iha Jardim 5 de Maiu Hahu Selu ema ida $0.25, Vizitante Laiha Kbiit Selu ho Presu ne’e

0
402

Sanitariu Publiku iha jardim 5 de Maio. [Foto: Mena]

Reportajen Filomena da Conceicao & Joanina Casmiro

Jardim 05 de maio Colmera, nudar espasu publiku ida neebe furak ba vizitante sira iha kapital Dili, hodi hola anin fresku ka sai fatin neebe mahon ba estudante sira, hodi estuda hamutuk iha fatin refere, maibe ikus jardin refere sai fali fatin limitadu ba vizitante sira liuliu estudante sira tanba laiha osan hodi selu sanitasaun. 

Vizitante Ana Sofia do Santos, husi Estudante Universidade Nasional Timor-Lorosa’e, fakuldade Edukasaun, departemen Ensino de Matematika, preokupa ho programa governu neebe liuhusi departamentu de opersaun e Manutensaun  De saneamentu  nian, neebe regula viztante ka estudante sira neebe uza sanitasaun  jardim 05 de maio  obrigatoriu tenke selu 25 centavos kada pesoa. 

“Hanesan Estudante sente preokupadu tebes tanba durante ne’e mai halo estuda hamutuk ka halo traballu  iha Jardin 05 de Maio nunka selu, maibe diferente fali ho tinan ida nee tanba, tinan ne’e ami uza haris fatin obrigatoriu tenke selu 25 centavos nunee, hanesan estudante sente prekupadu tanba laiha osan atu selu ba haris fatin nee “, dehan Sofia ba Neometin iha jardin 05 de maio Colmera, Kinta, 23/04

Nia apelu ba gorvernu,  nudar  Timor oan prontu atu kontribui ba desizaun saida deit mak goverrnu fo sai maibe ho pozisaun neebe  sei estudante hela Nia laiha kbiit atu selu 25 centvos banhira uza sanitasaun iha jardim refere tanba buat hotu sei dependente ba Inan Aman. 

Iha fatin hanesan estudante  Maunelson Amay, la menta tebes ho jestaun sanitasaun públiku nian, ne’ebé uluk uza gratuita ikus mai, governu liu-husi ministériu relevante sira hasai regra atu ema se de’it vizita fatin refere tantu halo traballu eskola nian, diskusaun entre grupu movimentu sosiál, vizitante seluk ne’e mak prefere atu vizita—maibé ho sanitasaun ne’ebé kada ema ida uza selu 25 sentavus ida-ne’e nu’udar limitasaun ba vizitante sira atu ba, liu-liu ami estudante sira, tan laiha osan ne’ebé naton atu selu. 

“Hanesan estudante, Lamenta tebes-tebes ho situasaun nee, tamba ida nee limita tebes ami estudante sira atu uza jardim refere tanba ami laiha osan bainhira uza sanitasaun, se bainhira ami halo traballu no diskusaun ruma ami senti tenki gastu osan baruk liu ba ida, ita hatene nesesidade ema nian ne’e oinsá”, dehan Nelson

Nia hatutan, Tuir lolo’os sira kria ida-ne’e tenki separa ka klasifika entre ema ne’ebé funsionáriu, vizitante, estudante, atu selu karik defini didi’ak atu labele fó todan ba estudante sira Pelo menos ema ne’ebé selu ona dala-ida, bainhira nia senti nesesidade ba liur nian kontinua, nia bele lori nafatin resivu ne’ebé selu ona, iha data ne’ebé hanesan. Ita kompreende katak sanitasaun sira ne’e presiza selu ema no ense bee sira, maibé, estadu tenki iha kapasidade atu haree ida-ne’e, labele ema ida de’it iha loron ne’ebé hanesan bele selu liu dala-haat ka lima.  

” Ha’u hanoin la halo jestaun didi’ak no la separa ema sira ne’ebé mai iha jardim, tan de’it sanitasaun ne’e bele prejudika ba ema nia saudável. Tamba fatin refere nu’udar fatin furak ida ne’ebé atrai ema barak liu-liu estudante sira, se ita haruka ema selu, maibé estudante sira-nia atividade ne’e kleur bele prejudika sira atu bele selu.” Nia esplika

Atu di’ak liu, fó ba estudante sira selu dala-ida, depois tuir mai ne’e gratuita—maibé la’ós resivu ne’ebé nia uza ne’e vale to’o aban lae, só vale iha loron ida, maibé nia bele uza to’o loron ne’e remata ka nia atividade hotu. 

“ha’u nia mensajen ba governu no parte kompetente atu di’ak liu, labele mosu preokupasaun bo’ot kona-ba sanitasaun públiku,di’ak liu uza osan estadu nian atu sosa bee no selu ema ne’ebé haree sanitasaun públiku. Duké uza osan estadu nian ne’ebé selu de’it grupu minoria, di’ak liu investe ba infraestrutura báziku públiku nian hodi fasilita ema hotu”, nia Hayoo.

Filipio Marques de Jesus nuudar vizitante hatuir nia parte aseita ba taxa sanitariu publiku hotu neebe estabelese iha kapital Dili tanba sidadun neebe diak tenke kontribusi ba estadu liuhusi selu taxa. 

“Pessoal hau aseita atu aplika taxa ba Sanitaria publiku hotu ne’ebé estabelese iha Kapital Dili laos de’it iha Jardin 05 de Maiu ne’ebé durante ne’e uza gratuita, tanba sidadaun ne’ebé di’ak ita tenki kontribui ba estadu liu-husi selu taxa, reseitas estadu ne’e ida maka mai husi taxa sira ne’e rasik, taxa kontribui hodi halo rehabilitasaun, be’e mos, eletrisidade, nsst, kuandu hetan estragus ruma ho nune’e merese atu aplika dunik”, dehan Filipe

Estudante barak liu-liu Universitariu sira kumpriende kona-ba aplikasaun taxa, bele mos estudante balu la kumpriende, klaru katak estudante dalaruma defisil hetan osan ba apoiu estudu nian, depois aumenta tan ho taxa sira barak-barak ne’e laos problema bo’ot liu iha kontextu ida ohin loron. Tanba laos Timor-Leste de’it maka aplika sistema taxa ida ne’e kuaze nasaun hotu aplika. Taxa mos preve iha Konstituisaun RDTL hanoin ida ne’e pasu di’ak ba ita hotu atu abitua hodi poupa rekursu estadu nian.

Nia esplika, preokupasaun maka laos osan 0,25 centavos ne’e, maibe preokupa maka se maka rekoilla  taxa no se maka jere fatin ne’e atu higiene no tenki seguru liu-liu ba Feto sira, Ema ho Defisiensia para fasilita ema nia nessesidade urjenti sira atu ba soe-foer bele inkluzivu” Nia esplika

“Hau nia menssagem ba Governu atu estabelese Sanitaria Publiku ne’ebé seguru iha fatin publiku sira atu ema hotu senti konfortavel bainhira assesu. Tenki halo monitorizasaun kontinua atu rekoilla taxa sira ho didiak ba kofre estadu hodi dezenvolve ita nia rain ba problema sosial barak liu-liu ba nessesidade bazika sira Timor oan sira infrenta” Nia hakotu

NO COMMENTS