Reportajen David da Costa
Iha Tasi Ibun Lecidere, la do’ok husi Palásiu do Governu Dili, Delvio Sequeira la’o neneik iha rai henek leten, hodi buka lixu.
Nia hakruuk no foti ho kuidadu luvas, masa bee nian no saku plástiku sira, lixu bai-bain ne’ebe nia sempre hili iha fatin públiku sira, iha Dili laran iha dékada ikus ne’e.
Ativista ambientál ne’e dehan, nia luta ona tinan barak nia laran, atu hamoos sidade Dili.
“Ha’u halo ida ne’e tanba domin ba rai ida ne’e,” nia hatete
“Ita haree katak hahú kedas husi 2015 sae mai Dili, liu-liu iha tasi ibun sira, lixu hahú invade”.
Maibé, ikus-ikus ne’e Delvio hetan lixu mediku perigozu sira mosu iha fatin públiku, fásil ba labarik no komunidade sira atu asesu.
“Ami hetan premeiru lixu mediku maka iha PSIK ninia kotuk, iha valeta ne’e,” nia dehan.
“Iha fatin seluk, ami hetan máskara, seringa/agulha, botir IV, ai-moruk sira, no luvas iha fatin seluk”.
Iha Setembru 2025, Sequeira halo deskobrimentu ida ne’ebe maka alarmante liu, lixu mediku sira ne’ebe husik hela iha edifisiu, abandonadu iha Sentru Saúde Comoro nia sorin, fatin ne’ebe fásil ba komunidade sira atu asesu.
“Ha’u hakfodak no tauk tanba ne’e perigu ba ema nia moris,” nia hatete.
Sequeira dehan labarik sira lori nia ba edifísiu mamuk, wainhira nia halo kompras besik hela iha fatin ne’eba.
“Ha’u haree ho ha’u nia matan rasik,” nia hatete.
“labarik sira lori lixu medesina sira hanesan máskara sira uza, no uza mos daun sira hodi duni malu”.
Fotografia sira ne’ebe nia publika iha mídia sosiál hatudu seringa, máskara no lixu perigozu sira ne’ebe so’e naklekar iha edifisiu mamuk ne’ebe besik uma no negosiu ki’ik sira.
Sequeira hatete lixu sira ne’e bele tau labarik no komunidade sira iha risku infeksaun.
Hafoin imajen sira ne’e hetan fahe barak iha mídia sosiál, edifísiu ne’e taka ho airame tarak.
Metru balun de’it husi edifísiu Sentru saúde Comoro ne’e, loja na’in Mariana Alves, hanoin hikas momentu ne’ebe nia haree labarik sira halimar besik fatin ne’e.
“Ha’u haree ida ne’e ho ha’u nia matan rasik,” nia hatete.
“Ha’u hatete ba sira atu labele halimar ho seringa sira tanba sira fo’er no perigozu”.
Alves hatete, enkuantu nia oan sira nunka halimar ho lixu mediku sira ne’e, lixu ne’ebe so’e de’it iha fatin mamuk ne’e halo komunidade sira ne’ebe hela besik preokupa tebes.
Problema Iha Fatin Barak
Iha Dili nia fatin so’e lixu boot liu, iha Tibar, ema lubun loron-loron buka sasan sira ne’ebe bele halo resiklajen halibur hodi ba fa’an
Sira nia servisu maka buka sasan sira ne’e, dala barak halo sira kontaktu direita ho lixu mediku.
Lidonia Babo Madeira hili ona lixu iha Tibar, durante tinan sanulu-resin-rua (12) ona.
“Kareta kusus husi sampah Hospital nian,” nia dehan
“Ne’e ami la hili, kala tama hospital nia ami la hili tanba mesak raan de’it, balun seringan barak loos”.
Lidonia ho nia maluk sira seluk, koko uza saida mak sira iha atu proteje sira nia an husi kanek ka infeksaun ruma.
“Ami uza, hanesan luvas, masker no hena para taka ulun, sapeo”.
Rekursu Limitadu, Risku Sira Kontinua Iha
Hafoin deskobrimentu ne’e, Sentru Saúde Komoro dada airame tarak hale’u fatin ne’e no limita asesu ba fatin ne’e.
Xefe Sentru Saúde Comoro Emelia Ayati de Sousa, rekoñese lixu ne’e la asegura ho di’ak.
“Tanba ami nia rai fatin fiksu laiha, ami uza uma ida mamuk kuartu ida,” nia hatete
“Fatin memang la seguru duni tanba ne’e ami uza de’it saida maka ami bele halo”.
Nia hatete, ikus mai labarik sira asesu seringa sira, ne’ebe so’e iha fatin ne’e no agora asegura ona.
“Akontesementu ida uluk ne’e ami halo sai di’ak liu tan. Ne’e maka agora uma sira tau pagar ho besi kroat, odamatan ami save metin. Kadiadu mos sira sobu beibeik ona, ami troka dala tolu”.
“Daun kroat sona ema antes, ita mos la hatene, status ema ne’e iha moras ruma, saida karik,” nia dehan.
“Ida ne’e mos bele fó impaktu transmisaun moras nian”.
Ayati de Sousa hatete klinika ne’e halo tuir matadalan husi Ministeriu Saúde no OMS, maibé sei infrenta problema rekursu no infrastrutura.
“Fatin tenke iha tuir kor, tuir politika lixu mediku tenke kor halo nusa,” nia dehan.
“Ida ne’e maka ita sei dauk la’o ho masimu”.
Nia hatete, sentru saúde ne’e laiha fatin permanente ba so’e lixu ka insineradór, nune’e lixu mediku sira transporta ba fatin seluk ba tratamentu.
“Ida ne’e maka sei futuru hakarak hadia ida ne’e, tanba durante ne’e kona-ba jestaun lixu sentru saúde ne’e sai problema boot”.
Regra Sira Eziste, Maibé Implimentasaun Limitadu
Enkuantu klínika ida-idak mak toma responsabilidade ba jestaun lixu rasik, matadalan nasionál sira deskreve oinsá materiál perigozu sira tenke jere iha sistema kuidadu saúde nian.
Organizasaun Saúde Mundial servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde Timor-Leste no parseiru sira seluk hodi dezenvolve Polítika Jestaun Lixu Kuidadu Saúde Nasionál ba Timor-Leste, estratejia, no padraun prosedimentu operasional no dokumentu orientasaun sira seluk. National Health Care Waste Management Policy for Timor-Leste,
Reprezentante OMS Dr. Arvind Mathur hatete, lixu mediku bele sai fontes ba kontaminasaun no infeksaun wainhira la jere ho di’ak, no polítika ne’e dezenvolve uza evidénsia globál ne’ebe adapta ba kontestu Timor-Leste nian.
Matadalan sira ne’e kobre siklu tomak jestaun lixu hahú husi separasaun, rekolla to’o transporta no so’e, maibé OMS hatete implementasaun sai nafatin dezafiu.
“Jestaun lixu mediku ne’e, ema ladun diskute, no dala barak la haree ho seriu,” Reprezentante OMS ne’e hatete.
“Rekursu kontinua menus, no ida ne’e mos dezafiu”.
OMS kalkula katak besik pursentu 10 to’o 15 hosi lixu kuidadu saúde nian maka perigozu no presiza atu jere ho kuidadu.
“Ezemplu, wainhira la jere ho di’ak, sasan kro’at sira hanesan daun wainhira sona ema nia isin bele kauza transmisaun moras hanesan hepatitis”.
Ministeriu Saúde hatete sira iha matadalan, politika, no padraun prosedimentu operasional, Maibé rekoñese katak implementasaun la konsistente.
“Ita ko’alia kona-ba jestaun lixu nene’e, iha parte balun ne’ebe ita presiza haree, ita ko’alia kona-ba iha separasaun lixu, nia kolesaun, transportasaun no tratamentu ikus,” hatete Ofisial Progama Jestaun lixu kuidadu saúde iha Ministeiru Saúde, Paul da Costa do Rego.
“Dalaruma lixu mediku sira ne’e sei mix hela ho lixu jeral sira, entaun ninia ikus nene’e dala ruma mosu iha lixu jeral ida ne’e maka problema”.
Nia hatete, Ministeriu halo ona formasaun no orientasaun ba fásilidade saúde sira inklui hospital, sentru saúde, no postu saúde sira.
Maibé nia dehan sistema ida ne’e sei depende maka’as ba konsiensia husi profesionál saúde sira.
“Atu dehan de’it katak, ita labele dehan katak la tuir maibé sira konsegue tuir buat ne’e, maibé la masimu,” nia dehan.
“Balun ita la’o di’ak, balun dala ruma ita liga fila-fali ba konsiénsia, ita nia mata dalan iha, dala ruma ita ema depende ba konsiénsia ema ida-idak nian”.
Autoridade ne’e hatete sira instala ona insineradór iha Munisípiu 14 inklui Atauro no Oecuesse, atu trata lixu kuidade saúde. Nia dehan ekipa monitorizasaun sempre ba vizita fásilidade saúde sira no relata ba ekipa nasionál.
Maibé Ofisial Progama Jestaun lixu kuidadu saúde iha Ministeiru Saúde ne’e rekoñese katak sei iha limitasaun.
“Ita ko’alia kona-ba sansaun, ha’u hanoin ita laiha lei ida maka kesi ita para ita fó sansaun, maibé ita iha politika, mata dalan para hanorin sira para oinsá atu jere lixu ne’e ho seguru, para labele impaktu ba ambiente no mos ba ita nia komunidade sira,” nia hatete.
“Ida ne’e maka ita iha politika iha mata dalan, maibé ba lixu mediku ne’e ita seidauk iha lei para atu regula”.
Nia dehan, ministeriu planu atu kontinua fó formasaun ba profesionál saúde sira iha Munisípiu ho apoiu husi UNICEF.
“Ha’u hanoin iha tinan ida ne’e ita iha planu fiksu, ne’ebe maka hetan apoiu husi UNICEF,” nia hatete.
“Ami sei nafatin buka meus oinsá para ba orienta ami nia profisionál saúde sira iha Munisípiu sira para oinsá atu jere lixu ne’e ho seguru”.
Futuru Seguru?
Ativista ambientál Delvio Sequeira hatete, regulamentu forte no facilidade di’ak persija iha atu hapara lixu medika mosu iha espasu públiku.
“Sujestaun maka ne’e, kada sentru saúde tenke instál lixeiru propriu ba lixu medesina sira nia,” nia dehan.
“Presiza kria lei ne’ebe reguroju atu nune’e bele regula sidadaun ne’ebe de’it maka so’e lixu medesina arbiru”.
Ho servisu kuidade saúde ne’ebe kontinua expande iha teritoriu tomak, kuantidade lixu mediku sei aumenta.
Asegura katak lixu sira ne’e jere ho seguru sai krítiku liu tan atu proteje komunidade sira, salva ambiente no mantein konfiansa públiku nian iha sistema saúde.
Ba komunidade sira hanesan Mariana Alves, preokupasaun ne’e simples, tratamentu mediku labele kria risku foun ba sira ne’ebe simu atendimentu ne’e.
“Husu ba dotor sira tau lixu hamutuk para, labele halo labarik sira foti, ita boot sira tenke halo moru haleiu para labarik sira labele tama foti sasan sira ne’e,” nia hatete.
“Husu ba governu tenke kria regras kona-ba saúde nian”.