Reportajen Silvino Freitas
Organizasaun juventude Timor-Leste sanulu hato’o Petisaun Koletiva ba Ministru Negósiu Estranjeiru no Koperasaun (MNEK) Bendito dos Santos Freitas, hodi husu ba Governu Timor-Leste atu ko-patrosina no vota afavor ba rezolusaun Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) kona-ba estadu nia obrigasaun atu proteje ambiente no responde ba impaktu mudansa klimatika tuir lei internasional nian relasiona ho justisa klimátika ne’ebé agenda iha Asembleia Jerál atu halo votasaun aban iha loron 20 Maiu 2026.
Portavoz Joaninha Ramos Pereira husi AJHJ-TL dehan, mudansa klimátika asuntu ne’ebé preokupa juventude sira, no dadaun nee organizasaun juventude iha área ambiente, asesu justisa no lideransa halibur malu hodi foti asaun iha ámbitu justisa klimátika, nunee sira ejiji uza lei nasionál no internasionál atu Estadu Timor-Leste foti asaun iha Timor-Leste laran no iha nível internasionál atu hamenus gás estufa hodi kontrola temperatura sa’e no Timor-Leste nia kapasidade atu halo mitigasaun ba impaktu hosi mudansa klimátika.
“Rezolusaun ne’ebé agora iha Asembleia Jerál Nasoes Unidas importante tebes tanba iha objetivu atu afirma katak Estadu sira hotu iha obrigasaun legál tuir lei internasionál atu proteje ambiente, no katak mudansa klimátika ameasa direitu umanu fundamentál sira” dehan Joaninha Ramos Pereira husi AJHJ-TL liuhusi konferensia imprensa iha JU’S Farol, (19/05).
Nia dehan tan, rezolusaun nasoens unidas nee maka hetan aprovasaun maka sei hatuur mekanizmu konkretu hodi hamenus emisaun gás estufa, promove reparasaun klimátika, no protesaun ba komunidade sira ne’ebé deslokadu tanba impaktu klimátiku tanba Timor-Leste nasaun ida ne’ebé vulnerável loos ba impaktu mudansa klimátika, hanesan Nasaun sira seluk rai-ketak iha Pasífiku no Karibe no iha Timor-Leste nível tasi aumenta ona temperatura sai manas liu, inundasaun, no rai-maran ameasa agrikultura, seguransa ai-hán, no moris komunidade sira.
“Ami mak jerasaun ne’ebé sei moris ho konsekuénsia hosi mudansa klimátika. La’ós ita iha Timor-Leste mak kauza krize klimátika ida-ne’e- nasaun ne’ebé halo emisaun gas barak, hanesan nasaun industrializadu mak kontribui maka’as ba mudansa klimátika ne’ebé agora ita sente” dehan Joaninha Ramos Pereira.
Fatin hanesan Prezidente JHN Grazinha da Silva realsa tan, petisaun ne’ebé grupu 10 hatama ba Governu atu husu Governu Timor-Leste hamriik hamutuk juventude, ba Timor-Leste nia oan sira, no ba foin-sa’e hotu-hotu iha nasaun ki’ik sira ne’ebé luta hamutuk ho sira hodi vota ba rezolusaun ida-ne’e sei la’ós formalidade diplomátika de’it maibé bele sai nu’udar mekanizmu ida atu fó mai sira nia futuru Timor-Leste instrumentu ida atu ezije sira nia direitu atu moris iha rai ida ne’ebé sei la hetan estraga maka’as hosi mudansa klimátika ka sei bele iha kapasidade atu hamriik metin no hamate dezafiu ne’ebé mudansa klima lori mai ita.
“Ami husu bo’ot ba Exia. Sr. Ministru Negósiu Estranjeiru atu fó instrusaun ba Misaun Permanente iha Nasoens Unidas atu vota a favor ba rezolusaun kona-ba justisa klimátika” dehan Prezidente JHN Grazinha da Silva.
Nunee petisaun neebe sira hatoo ba governu timor leste liuhusi ministeriu negosiu estranjeiru asina husi, Asosiasaun Juventude Hakbiit Justisa Timor-Leste (AJHJTL), Alumni Parlamentu Foin-Sa’e Timor-Leste (APFTL), Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL), GERHANA “Explora & Prezerva Natureza Timor-Leste”, JusMentor Academia, Juventude Hadomi Natureza (JHN), Laudato Si’ Movement Timor-Leste, Lenuk-Tasi Rescue and Conservation Center (LTRCC), RYLA Timor-Lorosa’e, Timor-Leste Youth for Peace (TLFYP).










