Home Notisia The Dili Dialogue Forum, Suzana: Garante Jurnalismu Labele Iha Kontrolu Husi Interese...

The Dili Dialogue Forum, Suzana: Garante Jurnalismu Labele Iha Kontrolu Husi Interese Politiku no Ekonomia 

0
70

Prezidente Interina Consellu Imprensa,(CI), Provedória Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), ABCID. Foto : Umbe

Reportajen Umbelina dos Reis 

Consellu Imprensa (CI), realiza The Dili Dialogue Forum (DDF), 2026 ho tema “Papel media ba futuru ida iha paz”,  Objetivu DDF laos espasu ba diskusaun deit maibe maibe oportunidade ida atu reafirma komitmentu nasionál hodi harii media ida ne’ebe mak professional etiku hodi kontribui ba pas no estabilidade ba dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.

Prezidente Interina Consellu Imprensa (CI), Suzana Cardoso hateten, ohin  loron ida ne’e ita laos deit selebra instituisaun ida maibe selebra mos prinsipiu fundamentu ba demokrasia estadu diretu liberdade imprensa no liberdade espresaun. 2015 governu Timor-Leste aprova dekretu lei numeru 25/2015 ne’ebe kria no aprova estatutu konsellu de imprensa bazeia ba estatutu komunikasaun sosial hosi neeba Timor-Leste hatudu ba mundu katak nasaun ida-ne’e hakarak harii setor media ida ne’ebe livre etiku no profesional.

” Ita hotu hatene liberdade imprensa laos direitu ida ne’ebe mai automatikamente, maibe liberdade presiza protesaun responsabilidade no korajen, jornalista sira dala-barak enfrenta presaun politika intimidasaun no ameasa no desinformasaun, maibe iha tempu hanesan media mos mantein rigor, re-evitasaun no etika professional, nune’e povu bele fiar nafatin ba informasaun ne’ebe publika.” Dehan Prezidente Interinu Consellu Imprensa (CI), Suzana Cardoso, liuhosi nia diskursu iha salaun multifusaun GMN-TV, Bebora, tersa-feira, 12/05.

Nia dehan, Konsellu Imprensa kria hanesan entidade administrativa independente ho autonomia administrativa no financeira atu garante katak atividade jornalizmu labele kontrola husi interese politika ka ekonomiku, prinsipiu ne’e importante tebes tanba imprensa livre mak sai matan no tilun ba povu. 

Durante tinan sanulu nia laran halo ona esforsu boot atu promove liberdade imprensa no liberdade espresaun fortalese etika no profesionalizmu jornalista garante direitu publiku hodi asesu ba informasaun promove mediasaun no rezolusaun no hadia responsabilidade hadia  media iha sosiedade Demokrátika. 

Nia hatuan, Iha tinan ruanulu resin neen Timor-Leste hatudu progresu importante iha area liberdade imprensa, tuir relatoriu hosi RSF fo sai liberdade index konsege tama iha pozisaun top (30), rezultadu ida-ne’e sai orguillu nasionál nian, tanba Timor-Leste kontinua konsidera nuudar nasaun ida-ne’ebe respeitu liberdade imprensa no espresaun iha rejiaun. 

“Ita nia objetivu mak lori Timor-Leste tama ba zona seguru ka ranking top iha mundu. Atu atinje objetivu ida-ne’e presiza komitmentu hamutuk hosi konsellu governu, parlamentu nasional, orgaun komunikasaun sosial, sosiedade sivil, komunidade internasionál sira nia apoiu.”  Nia dehan. 

Ita kontinua fortalese independénsia media proteje jornalista sira hosi intimidasaun no kriminalizasaun ne’ebe ita hatene dadaun nee iha ona diskusaun konaba lei defamsaun atu nune’e ita hotu tenki tau atensaun no konfiansa boot ba jornalista sira. 

” Jornalizmu iha mundu tomak enfrenta ameasa hosi presaun politika lei seguransa nasionál no halo violasaun hasoru jornalista sira, situasaun ida-ne’e Timor-Leste tenki sai ezemplu ida ba rejiaun katak demokrasia ida bele forte bainhira imprensa livre independente no responsavel.”Na dehan. 

Nia konklui, DDF laos espasu deit ba diskusaun maibe oportunidade ida atu reafirma komitmentu nasionál hodi harii media ida ne’ebe mak professional etiku hodi kontribui ba pas no estabilidade dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste. 

NO COMMENTS