Home Meio Ambiente Lixu Plástiku Ameasa Ikan Sira iha Tasi, no Impaktu ba Saúde Publika...

Lixu Plástiku Ameasa Ikan Sira iha Tasi, no Impaktu ba Saúde Publika Wainhira Konsumu Ikan Ne’ebé Kontaminadu

0
71

Lixu Plastiku ne'ebe soe namkari iha tası ibun Tiber. [Foto: Silvino Freitas]

Lixu plastiku sai problema global neebe dadaun nee mundu infrenta inklui Timor Leste, tanba plastiku nee forma husi kimiku sira neebe ninia manufaktura mai husi fabrika sira, iha timor leste sosiedade kontinua soe lixu la tuir nia fatin no dalaruma sira soe ba iha bee dalan sira nunee iha tempu udan lixu sira nee mota lori too nakonu iha tasi no bainhira lixu sira nee nakonu ho iha tasi hodi lori tempu naruk nia bele rahun no sai aihan ba animal tasi hodi han no lixu sira nee bele hamate ikan no espesie sira seluk iha tasi nunee mos lixu plastiku bele estraga ahu-ruin sira neebe sai fatin no hahan ba animal tasi sira, nunee ikan sira neebe han lixu sira nee sei kontamina ho kimiku neebe iha problema boot ba saude ema nian bainhira konsumu atu hetan moras oinoin.

Peskador sira mos hasoru problema sira nee tanba ikan neebe uluk barak ohin loron menus no iha sira nia atividade peska mos sira hetan lixu plastiku sira neebe belit iha ahu-ruin sira no iha sira nia atividade peska sira halo komparasaun katak ikan uluk no agora diferente tebes tanba uluk sira bele hetan neebe barak atu bele faan maibe too dadaun nee sira susar atu hetan ikan tanba ikan sira neebe besik iha tasi ninin laiha liuliu ikan sira neebe subar iha ahu-ruin laran, ikan neebe la dun barak halo sira nia ekonomia fraku tanba laiha ikan neebe diak atu sira faan hodi hetan osan ba nesesidade lorloron nian.

Peskador Andre Pessoa neebe sempre halao nia atividade luku iha tasi Lesidere haktuir, bainhira sira luku iha tasi sira sempre hetan lixu sira hanesan plastic, akua ho karon sira neebe kaor ho ahu-ruin sira iha tasi laran no balada tasi sira neebe moris iha ahu-ruin nia laran maka ikan karopa makerek karopa metan ho mean sira mos hetan lenuk sira maibe tanba lei bandu entaun sira labele kaer sira mos bele hetan kurita ho boek sira, nune’e bainhira sira foti ba faan tuir ikan neebe sira hetan neebe sira sempre faan talin ida $12 hodi hetan osan sosa fali nesesidade lorloron nian hanesan sosa foos no sustenta sira nia oan sir aba eskola, maibe tanba iha tempu agora peskador mos barak ikan mos menus la hanesan tempu uluk neebe sira hetan ikan barak.

“Tempu agora nee peskador barak ona ikan mos menus ona maibe uluk peskador sira la dun barak entaun ikan mos barak, ikan iha maibe ami tenke tahan iss tun ba tasi kidun mak foin bele hetan ikan talin ida rua maibe kuandu laiha laiha ona” dehan Peskador Andre Pessoa iha Lesidere, (27/04).

Peskador Jose neebe halo mos atividade hanesan iha lesidere haktuir, sira nia atividade mak kaer ikan uza rede iha tasi ninia laos iha tasi klean, nunee sira sempre hetan ikan sira maka sardina tanba, kobi, laho ikun metan, tilumodok, maibe ikan sira nee konforme sira hetan tanba sira iha deit tasi leten hateke hetan ikan iha tasi laran nunee sira foin soe rede atu bele hetan ikan sira nee no ikan sira neebe sira hetan sira faan tuir ikan nia karada kuandu barak sira faan ho presu barak nian no uituan presu mos uituan.

“Iha nee ami faan 12 $1.00 karik ikan banjir entaun ami faan 15 too 20 nee ba sardina sira deit, karik ami nain rua entaun ami fahe hodi sosa netik foos ruma han” dehan Peskador Jose.

Peskador Jose mos preokupa ho lixu sira nia prezensa iha tasi hodi halo ikan sira bele lao dook husi tasi tanba iha tasi ninin foer barak tebes no sira preokupa ho foer neebe husi raimaran ema lori ba soe fali iha tasi nune’e mos sira mos haree klima anin neebe sempre difikulta sira hodi halo atividade peska iha epoka sira.

Tanba lixu plastiku sira nia ezistensia lori tempu naruk atu rahun no dalaruma lixu sira nee rahun bele kaor fali ho planton hodi sai aihan ba ikan sira hodi konsumu nunee ikan balun mos bele lakon tan han lixu sira nee tanba nee lixu plastiku perigu tebes ba ambiente tasi, nunee timor leste liuhusi Ministeriu Turizmu no Ambiente implementa ona politiza zero plastiku neebe banku atu uza ambalajen plastiku sira iha kioske ka supermerkadu sira tanba nee sira hamosu ona dekretu lei numeiru 37/2020 neebe koalia konaba alineasaun produsaun importasaun saku embalajen plastiku uzu uniku maka dadaun ne’e implementa hela atu halo redusaun ba plastiku sira neebe uza iha kioske no supermerkadu sira.

Peskizador Siensia Marina husi Conseravation Internasional Potenzo Lopes dehan, lixu iha impaktu neebe risku tebes ba ekosistema tasi sira hanesan ikan, ahu-ruin lenuk ho espesia marina sira seluk no lixu nee problema global neebe mundu hotu infrenta inklui timor leste hanesan illa kiik ida iha soudeste asiatiku, nunee lixu neebe ema husik hodi tama too tasi bele sai fali aihan ba animal tasi sira hodi konsumu tanba lixu sira nee kompostu husi lixu kímiku entaun sai ameasa boot ba animal sira iha tasi laran no animal tasi sira nia isin bele kompostu ona ho kimiku nee fo ameasa boot ba ema nia vida bainhira konsumu fali ikan sira neebe peskador sira kaptura.

“Lixu nee balun ba liu tasi klean no hanesan akua sira nee dalaruma raihenek taka netik tiha entaun espesia makro sira nee uza sai hanesan uma hanesan akua matan sira nee ho tan lixu sira hanesan lata sira nee dalaruma sira uza hanesan uma ona entaun nee mos impaktu no bele moos makro plastiku rahun nee halo lenuk sira konfuzaun nee hahan ba sira entaun sira la hatene sira han ona” dehan Peskizador Siensia Marina husi Conseravation Internasional Potenzo Lopes iha nia knaar fatin Bebora Dili.

Potenzo esplika tan, animal tasi sira mos balun sei mate husi lixu sira iha tasi tanba kuandu too tempu sira sira nee rahun hodi hamutuk fali ho planton ka hahan sira sira nunee animal tasi bele komsumu hodi tama ba sira nia kabun hodi halo ikan sir abele mate hotu, nunee mos kuandu ema kaer ikan sira iha tasi ema sei komsumu ikan sira husi nee ema bele hetan fali moras tanba plastiku sira iha ikan nia isin ema labele haree no labele hetan.

Potenzo salienta tan, governu tenke hanoin ona atu implementa rigiroju ba politika zero plastiku neebe estabelese ona atu bele hatene kuantidade lixu iha rai laran tanba lixu balun mai husi nasaun seluk liuhusi laloran tasi no lixu balun komunidade sira mak soe rasik duni iha valeta hodi mora lori ba tasi iha tempu udan, nunee mos husi politika zero plastiku bele halo redusaun ba kompana sira neebe hatama embalajen plastiku sira no produtu aihan sira neebe uza embalajen plastiku, nunee husi politika nee mak sei bele fo soslusaun ba problema lixu neebe dadaun nee ita infrenta.

Relasiona ho politika zero plastiku nee, Xefe departamentu Controlo Poluicao husi Ministeriu Turizmu no Ambiente Moises Guterres de Sar dehan, politika zero plastiku neebe hamosu husi oitavu governu konstituisional dadaun nee hamosu ona dekretu operasional mak lei numeiru 37/2020 neebe koalia konaba alineasaun produsaun importasaun saku embalajen plastiku uzu uniku maka dadaun ne’e implementa hela, nunee husi lei refere iha artigu 4 neebe koalia konaba introduz no konsumu husi numeiru 1 too 13 neebe bandu embalajen plastiku sira ho pontu importante husi artigu nee mak bandu saku plastiku neebe uza iha merkadu no supermerkadu sira, bandu mos sasan sira ho uza Styrofoam inklui mos bandeija kopu plastiku sira neebe uza ba dala ida deit,  sedotan sira neebe uza iha restaurante sira no bee mineral neebe ho medida 0,5 husi plastiku haat nee mak dekretu lei nee fo dalan atu bandu hodi labele tama iha merkadu no supermerkadu sira.

“lei iha artigu 40 husi lei nee rasik iha plastiku sira neebe bele sirkula maibe aplika taxa 30%, katak too momentu nee seidauk iha substituisaun ruma nunee sira bele sirkula maibe ho prazu tempu balun sei bandu, neebe ita bele dehan katak politika zero plastiku ohin loron iha ona lei maibe lei nee rasik mos hamosu duvida barak diskusaun iha publiku maibe hanesan tekniku iha diresaun neebe implementa lei ami nafatin iha vontade ami koko lao nafatin mezmu iha duvida iha prespetiva publiku konaba ezistensia dekretu lei ida nee” dehan Xefe departamentu Controlo Poluicao husi Ministeriu Turizmu no Ambiente Moises Guterres de Sar, iha ninia knaar fatin Akait Dili.

Xefe departamentu Controlo Poluicao husi Ministeriu Turizmu no Ambiente Moises Guterres de Sar dehan tan, politika zero plastiku neebe dadaun nee sira implementa husi dekretu lei eleminasaun lixu plastiku nian maibe sira infrenta hela difikuldade tanba menus rekursu atu kontrola no asegura pontu entrada sira hanesan mota-ain no salele covalima neebe ema bele livre lori tama embalajen plastiku sira nee tanba sasan neebe kmaan ba sira atu bele hatama ho fasil,  maibe dadaun nee sira prepara hela sirkular ida neebe fo legalidade husi artigu 4 dekretu lei refere atu boikota total fatin neebe simu plastiku hodi distribui no sirkular sira nee sira sei taka sai iha loja no kioske sira hotu iha teritoriu nasional hanesan ameasa ida atu bele bandu loja no kioske sira hodi labele distribui tan embalajen plastiku ba publiku.

“Oinsa mak ita halo hodi prevene atu sasan neebe bandu atu labele tama, tanba nee mak ami nafatin halo ezersisiu tanba ita nia kapasidade kontrolu husi area legal sira nee ita kontrola diak ona maibe iha area balun neebe ita seidauk kobre hotu hanesan iha Suai Salele Maliana iha area fronteira nee ita seidauk kontrola diak tanba iha neeba baliza kedas komunidade besik malu sira haree oportunidade produtu saida mak potensia faan iha timor barak liu falismente ba sira atu halo” dehan Moises Guterres de Sar.

Nunee, lixu plastiku neebe nakonu no sei rahun hodi sai aihan ba ikan sira konsumu  maka wainhira peskador sira kaptura ikan sira nee hodi faan ba iha merkadu atu ema sosa komsumu fali ikan sira nee sei afeta ba ema nia saude no hetan moras oin-oin husi ikan neebe sira konsumu, tanba ikan sira nee kontamina ona ho kimiku sira neebe produz sai plastiku ida.

Enócia Ribeiro Alumni Departamentu Medisina Jerál UNTL esplika, komponente kímiku perigozu sira ne’ebé baibain kontamina ikan mak hanesan metilmerkúriu, kadmiu, arséniu, chumbo (timbal), seléniu, dioxina, bifenil poliklorinadu (PCBs), hidrokarbonetu aromátiku polisikliku (PAHs), no kímiku husi pestisida oioin. Sira-ne’e fó impaktu  boot liu ba grupu vulnerável sira hanesan labarik, inan isin-rua, no inan sira ne’ebé fó-susu no inan isin-rua mak konsume ikan kontaminadu sira-ne’e, venenu kímiku hanesan metilmerkúriu no PCB sei transfere duni ba bebé iha isin, nune’e estraga sira-nia dezenvolvimentu fíziku, lori efeitu ladi’ak ba kakutak (neurolójiku), hamenus kapaasidade kognitivu (matenek), no bele mós hamosu risku ba partu prematuru (bebé moris sedu liu tempu).

“lixu plástiku ne’ebé so’e ba tasi laran sai ona problema boot. Bainhira ikan sira konsumu, kímiku no lixu sira nee sei la lakon maibé metin iha ikan nia isin ka (tesidu), nune’e perigu boot mak ne’e wainhira ema konsumu ikan ne’ebé kontaminadu ho kuantidade ne’ebé barak no beibeik, isin sei la tahan no kímiku ladiak sira nee hotu sei hamosu moras krónika oioin ne’ebé fó perigu ba moris”  dehan Enócia Ribeiro Alumni Departamentu Medisina Jerál UNTL.

Akademista saude nee dehan tan, kímiku ida-idak ne’e fó impaktu destruktivu tebes ba ema boot no inan sira ne’ebé fó-susu no metilmerkúriu ne’ebé sirkula iha raan sei sa’e to’o kakutak hodi estraga sistema nervozu sentrál, hamosu moras fuan, liman-nakdedar (tremor), no demensia. PCBs no Dioxina sira baibain nabeen lalais iha bokur (lemak) ikan nian, nune’e wainhira tama ba ema nia isin, sira funsiona hanesan “venenu subar” ne’ebé estraga sistema imunidade (halo isin fraku), estraga hormona, hamosu kankru, no pasa ba susubeen inan nian hodi fó impaktu aat ba bebé no metál todan hanesan Kadmiu sei estraga rins (ginjal) no ruin, enkuantu Chumbo (Timbal) bele hamenus IQ (kapaasidade matenek) labarik nian no hamosu moras raan-menus (anemia). 

​“Bainhira ema sosa no konsume ikan ne’ebé kontaminadu ho mikroplástiku sira-ne’e, nia sei fó impaktu negativu tebes ba ema nia isin-lolon tomak, kímiku no plástiku ki’ik sira-ne’e sei tama duni ba ita-nia kabun-laran hodi estraga saúde intestinál (halo ruin-kabun no estomagu labele absorbe nutrisaun ho di’ak), hamosu inflamasaun, no oxidasaun ne’ebé lalais (estraga selula sira). La’ós ne’e de’it, mikroplástiku sira-ne’e mós bele sirkula to’o raan hodi fó impaktu ladi’ak ba funsaun kakutak, halo ema nia kapaasidade atu hanoin tun, no estraga sistema nervu ba tempu naruk” dehan Enócia Ribeiro Alumni Departamentu Medisina Jerál UNTL.

​Enócia Ribeiro Alumni Departamentu Medisina salienta tan, moras sira husi Ikan kontaminadu maka (1)disfunsaun Sistema Imunidade (Sistema Defeza Isin nian fraku) Isin-lolon ema nian iha “soldadu natural” (selula raan mutin) ne’ebé halo serbisu hodi luta hasoru moras, vírus, no baktéria, (2)Defisiénsia Neurokomportamentál (Problema ba Hahalok no Nervu Kakutak nian) Kakutak no sistema nervu mak kontrola ita-nia hahalok, sentimentu no oinsá ita foti desizaun, (3) Moras Kardiovaskular (Moras Fuan no Sirkulasaun Raan) Kímiku tóxiku sira (liuliu metilmerkúriu) bele hamosu stress oksidativu ne’ebé halo sirkulasaun raan-fatin sira sai kloot, (4) Demensia mak funsaun kakutak nian ne’ebé tun ba beibeik tanba selula kakutak sira mate lalais liu. Ita hatene katak Omega-3 husi ikan loloos di’ak ba kakutak, maibé se ikan ne’e nakonu fali ho merkúriu, venenu ne’e mak sei ba oho tiha selula kakutak sira, (5) Kankru (Kanker) Kímiku balu hanesan dioxina, arséniu, PCBs, no PAHs mak kompostu karsinogenik (buat ne’ebé bele hamosu kankru),(6) ​Defisiénsia Kognitiva no Partu Prematuru (Ba Inan Isin-Rua no Bebé). Bebé iha knotak laran loloos nia kakutak ho isin foin atu dezenvolve, nune’e sira fraku tebes kuandu simu venenu husi buat ne’ebé inan han, kuandu labarik moris mai, ninia kapaasidade matenek (IQ) tun, susar atu aprende ko’alia, susar atu hatene dezenho, no iha problema ho kapaasidade motorik (hanesan susar atu la’o ka kaer sasán no (7)Partu Prematuru: Venenu kímiku halo kondisaun uterus (oan-fatin) nian la stabil, hodi halo bebé moris sedu liu tempu (foin fulan 7 ka 8 moris ona), ne’ebé lori risku boot tebes ba bebé nia moris.

Tanba lixu sira sai problema boot ba ikan sira iha tasi, nunee Diresaun Nasional Planeamentu Espesial do Mar Kapturasaun no Jestaun ba Rekursu Akuatiku  Ministeriu Agrikultura rejista maka espesie ikan neebe identifikadu iha tasi timor leste nian hamutuk 136 no espesie akuatiku protejidu inklui ikan hamutuk 56, nunee mos ikan sira neebe ho valor ekonomiku ass, tanba nee governu Timor Leste liuhusi Ministeriu Arikultura no Peska parte diresaun nasional planeamentu espesial do mar kapturasaun no jestaun ba rekursu akuatiku halo parseria ho Conservasaun Internasional, Coral Triangle Center, Blue Venture, UNDP no World Fish implementa politika adaptasaun mudansa klimatika husi organizasaun rejional The Coral Triangle Initiative on Coral Reefs, Fisheries and Food Security (CTI-CFF) atu haree ba problema impaktu husi lixu plastiku nian ba biodiversidade tasi liuliu espesie ikan sira iha tasi.

Nune’e Diretor Nasional Direcao Planemento Espesial do Mar Gestao Recurso Aquaticos Fidelino Marques dehan, husi problema lixu refere maka governu hamutuk ho parseiru internasional sira atu implementa objetivu mudansa klimatika nian atu bele fo solusaun ba lixu nia impaktu ba biodiversidade ikan iha tasi laran inklui mos nia fatin moris, tanba lixu sira nee mai barak nia problema ne’e mak lixu plastiku nia impaktu mos ba iha nia habitasaun nomos ba ikan rasik, nunee espesie ikan nee iha area tolu maka iha tasi okos, tasi klaran no tasi leten entaun ikan sira nee han lixu plastiku mikro sira no sai mos hanesan veneno neebe bele halo ikan mate no mos impaktu mos ba ema neebe konsumu ikan sira neebe kontamina hela ho lixu.

“entaun lixu nee iha oin barak lixu plastiku no besi sira neebe ba iha tasi laran neebe halo planton neebe moris kuandu ikan han nia ferujen sira nee ba iha ikan nia isin entaun orsida sai iha merkuri entaun ita mos han impaktu mos ba ita nia saude, tanba ligasaun ho ida nee maka husi ministeriu ida nee liuhusi diresaun ida nee ita mos servisu hamutuk ho ambiente atu haree ba jestaun lixu” dehan Diretor Nasional Direcao Planemento Espesial do Mar Gestao Recurso Aquaticos Fidelino Marques iha nia knaar fatin Ministeriu Agrikultura Comoro, (26/05).

Diretor Nasional Direcao Planemento Espesial do Mar Gestao Recurso Aquaticos Fidelino Marques dehan tan, dadaun nee sira seidauk iha dadus espesifiku ba ikan lakon impaktu husi lixu tanba iha baleia neebe mate iha tasi area Likisa nian la konsege atu fera hodi haree saida maka iha nia kabun laran, maibe iha informasaun barak neebe maka ikan baleia neebe mate ema fera nee kuaze plastiku iha nia kabun laran barak, nunee mos iha tinan 2019 sira mos servisu hamutuk ho governu Tailandia halo ona estudu ida iha area parte tasi mane atu haree stock ikan sira iha neeba entaun parte iha neeba, momentu nee parte sientifiku balun mos haree ba ikan nia kabun laran konaba saida maka ikan han iha nia kabun laran liuliu mos haree ba plastiku sira entaun iha neeba detekta mos plastiku neebe kontamina iha ikan nia isin.

“Nunee mos parte husi governu mos liuhusi projeitu UNDP momentu nee atividade neebe halo iha Covalima atu haree ba hotspot ba poluisaun tanba momentu neeba ita atu dada mina mai iha timor entaun iha neeba inklui mos haree lixu neebe mai husi ita nia komunidade sira husi leten impaktu ba iha tasi entaun plastiku neebe barak liu nee mak akua” dehan Diretor Fidelino.

Tuir dadus neebe Neon-Metin.info asesu katak epesie biodiversidade tasi nian inklui ikan neebe parte Diresaun Nasional Planeamentu Espesial do Mar Kapturasaun no Jestaun ba Rekursu Akuatiku  Ministeriu Agrikultura rejista maka espesie ikan neebe identifikadu iha tasi timor leste nian hamutuk 136 no espesie akuatiku protejidu inklui ikan hamutuk 56, nunee mos ikan sira neebe ho valor ekonomiku ass maibe tanba seidauk iha numeiru definitivu ba total sira iha tasi laran maka governu seidauk foti desizaun atu halo kontratu ho kompana internasional sira atu bele halo kapturasaun ba ikan sira neebe iha valor ekonomiku ass.

NO COMMENTS