Reportajen David da Costa
Liga ho Setór Saúde iha Timor-Leste ne’ebe maka kontinua so’e lixu médiku arbiru iha fatin públiku no área Tibar husi ospital no sentru saúde, ida ne’e hatudu falta konsiénsia moral no responsabilidade husi parte profisionál saúde sira.
Liga ho Sentru Saúde sira balun no hospital sira ne’ebe maka kontinua so’e lixu mediku nian iha fatin publiku no iha Tibar ne’e, Madre Guilhermina Marçal mos hatete, kona-ba lixu medesina nian ne’ebé fakar ka so’e arbiru de’it ba rai, ida ne’e bele lori impaktu negativu ba ambiente no saúde públika.
“Loloos ne’e restu husi aimoruk ne’e loloos ke’ek rai kuhak hakoi tiha labele fakar arbiru de’it” dehan Madre Guilhermina ba Jornalista Neon Metin iha Salaun Parokia saun José Kategral Dili, Sexta 12/06.
Maibé se bainhira lixu medesina nian maka so’e de’it iha fatin publiku sira ne’e, ida ne’e problema boot, loloos ne’e pessoal Saúde sira maka komprende kona-ba nia risku sira maibé sira rasik maka laiha konsensia no so’e lixu medesina arbiru de’it.
“Ha’u hanoin katak buat ida maka ne’e falta hanoin, konsensia maka menus, ita hatene katak ema Saúde ne’e tenke hatene sira ne’e ka, Saúde maka la hatene fali ida ne’e Saúde ba halo saida,” nia esplika.
Tanba ne’e, husu ba iha responsabilidade Saúde atu iha komitmentu boot liu hodi garante Timor-Leste sai nu’udar sosiedade ida ne’ebé di’ak, moos no saudavel. Bainhira sosiedade ida moos no saudavel, povu mos bele moris iha kondisaun saúde ne’ebé di’ak.
Sosedade Sivli Husu Minsitériu Saúde Rigorózu Trata Lixu Hospitál Nian
Organizasaun Naun Governamentál Asosiasaun Hak husu ba Ministériu Saúde atu rigorózu iha tratamentu lixu hospitál nian, tanba lixu médiku ne’ebé so’e hamutuk ho lixu baibain iha fatin publiku no Tibar bele ameasa saúde públika no ambiente. Tanba ne’e governu atu asegura tratamentu ne’e hala’o tuir regulamentu no SOP ne’ebé eziste.
Vise Diretór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antonino de Limas, hatete, saúde ambientál kona-ba lixu husi hospitál atu likuida ka maran ne’e kategória lixu ne’ebé fó risku boot ba ema nia vida no ambiente, tanba materiál sira utilizasaun aimoruk ne’e presiza tratamentu espesifiku.
Nia dehan, kona-ba saúde ambiente nia prosesa ne’e ketak, baibain loloos hospitál iha ekipamentu ne’e prosesa ketak ida, labele kahor ho lixu sira baibain. Tanba, uluk lixu hospitál nian so’e de’it iha mota laran akontese, iha Dili akontese, iha Oekusse mós akontese.
“Tanba lixu hospitál ne’e tau hamutuk so’e iha Tibar ne’e nafatin lori riksu, liu-liu ba ita nia maluk sira ne’ebé halo servisu iha fatin lixu ne’e, inklui ba ita nia maluk balun buka sasan balun ne’ebé karik sei bele útiliza iha lixu Tibar. Entaun fó risku ba saúde maluk sira ne’ebé halo servisu,” dehan Vise Direitór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antonino.
Tanba ne’e, loloos Minsiteriu Saúde sira kompriende saida mak saúde ambientál, tratamentu ba lixu husi hospitál ninian, regulamentu iha ba lixu ne’e iha, problema ne’e sira la kumpri regra ne’ebé ezisté, entaun labele fó orientasaun di’ak ba maluk sira ne’ebé halo servisu.
“Ha’u hanoin Minsiteriu Saúde loloos atu haree sasan ne’e rigorózu, ne’e obrigasaun ne’ebé Ministériu Saúde tenke halo. Ita husu ba Ministériu Saúde asuntu tratamentu ba lixu hospitál ninian haree fali SOP ne’ebé iha oinsá halo tratamentu ba lixu hospitál ninian,” nia hatete.
Maibé, regulamentu iha, hanoin loloos sira hatene, problema ne’e sira mak laiha atensaun oinsá halo tratamentu ba lixu sira husi hospitál ninian, tanba ne’e asuntu saúde ninian ne’ebé loloos tenke hetan atensaun di’ak.
Tanba bainhira laiha tratamentu di’ak ba lixu sira ne’e bele afeta mós ba ema seluk, tanba sasan sira uza ne’e mós kontaminadu moras ne’ebé iha, ne’e la’ós de’it fó impaktu ba ema, bele iha ambiente ba estraga iha rai bele fó mós polisaun ba rai ka bee ne’ebé bainhira foer sira so’e.
Bele Lee mos notisia ida iha ne’e, https://neonmetin.info/buletin/2026/05/11/lixu-ospital-nian-dezafiu-no-solusaun-sira-atu-salva-ambiente/