Home Notisia MTK Defende Dekretu-Lei Foun Nú.17/2026, Multa no Taxa Foun Atu Hadi’a Disiplina...

MTK Defende Dekretu-Lei Foun Nú.17/2026, Multa no Taxa Foun Atu Hadi’a Disiplina Tráfiku

0
79

Ministru Transportes no Komunikasaun (MTK) Miguel Marques Gonçalves Manetelu (Foto-David).

Reportajen David da Costa

Ministru Transportes no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu, defende implementasaun Dekretu-Lei foun nú. 17/2026 kona-ba taxa no multa dokumentus transporte, ho argumentu katak medida ne’e atu hasa’e disiplina sidadaun sira iha trata dokumentu no kumpre regulamentu tráfiku.

Ministru Transportes no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hateten, Governu hato’o ona relatoriu ba Primeiru Ministru no Vise Primeiru Ministru ba Asuntu Parlamentar kona-ba resposta ba preokupasaun sira ne’ebe Parlamentu Nasionál levanta relasiona ho implementasaun Dekretu-Lei foun nú. 17/2026, kona-ba taxa no multa iha setor transporte.

“Taxa ne’e kuandu sa’e todan nene’e ida multa nene’e tanba dobru ne’e. Agora multa ne’e tanba sa? multa ne’e tanba ema laiha dispilina ba trata nina dokumentus, kaer dokumentus sira maten ne’e lori kareta tun sa’e. Por ezemplu hanesan kir, iha dokumentus kir ne’e hakerek hela iha ne’eba antes loron 10 mate, tenke ba trata o nia dokumentus,” dehan MTK, Miguel Manetelu ba jornalsita iha Palásiu Governu, Kurta 1/07.

Nia hateten mós antes Dekretu-Lei foun nú. 17/2026 tama iha vigor, ema barak forma naruk ona iha Diresaun Nasionál Transportes Terrestres (DNTT) atu renova sira nia dokumentu, ne’ebe hatudu katak sidadaun sira komesa kumpri regulamentu foun ne’evbe maka iha. No ema ne’ebe trata dokumentu tuir prazu sei la presiza selu multa.

“Dados ne’ebe maka ami iha, maioria antes ami anúsiu atu implementa dekreitu lei foun nene’e, ema antri barak ne’eba, kuase sira ne’ebe maka dokumentus mate. Afinal dekreitu-lei foun nene’e mos hatudu ema para atu kumpri regras. Se nia la’o tuir regras, trata dokumentus dentru frasu ne’ebe maka iha, nia la selu multa, ne’e la karun ida,”nia subliña.

Kona-ba taxa ne’ebe aumenta boot liu, Ministru esplika katak ida ne’e maka ba xapa matríkula espesial, ne’ebe normalmente husu husi ema balun atu uza naran pesoál ka data moris iha númeru xapa matríkula. no servisu ida ne’e la’os nesesidade ba komunidade jerál, maibé ba pedidu espesífiku de’it.

“Agora buat  ne’ebe  sa’e maka’as ida maka xapa matríkula no xapa matríkula espesial. Xapa matríkula espesial maka ida ne’ebe? Imi haree kareta balun  iha dalan nia xapa ne’e hakerek  sira nia naran depois númeriu iha kotuk ne’e sira nia data moris. Ne’e komunidade baibain la ba trata buat ne’e, ema riku maka trata buat ne’e, sa’e maka’as maka xapa matríkula espesial ne’e,”nia haktuir.

Maibé kona-ba lisensa ba bus, mikrolet no angguna sira la aumenta, maibé menus liu husi sistema uluk. Uluk renovasaun lisensa halo kada fulan neen ho total US$60 kada tinan, agora validade estende ba tinan ida ho taxa US$56, ne’ebe signifika proprietáriu sira selu menus US$4 kada tinan.

“Agora ita kestiona ida ne’ebe, ida ne’ebe maka sa’e maka’as? Lisensa ba Bus, Mikrolet ho Angguna sira. Uluk lisensa ne’e halo fulan neen, kada fula ne’e o tenke ba renova o nia lisensa. Por ezemplu uluk Bus ba lisensa kada fulan neen  selu US$30, siginfika tinan ida nia ba trata dokumentus ne’e dala rua, entaun nia tenke selu tinan ida  US$60. Mas ho regime foun ne’e, ita estende nia durasaun la’os fulan neen mas ba tinan ida, selu US$56, siginfika uluk tinan ida selu US$60  agora selu US$56, ne’e tun  4 dolar,”nia esplika.

Relasiona ho karta kondusaun provizóriu, Ministru esplika katak, Karta kondusaun provizóriu ho folin US$14 vale durante tinan rua atu autoridade sira bele avalia kondutór sira antes fó karta kondusaun permanente. Períodu ne’e la signifika katak kondutór bele troka kedas ba SIM permanente.

“Kona-ba karta kondusaun ba provizóriu US$14 ne’e tinan 2, provizóriu ne’e la’os dehan katak ohin o trata aban hakarak ba troka ona la’e, tinan rua ne’e atu avalia. Tanba ema ba teste eskria nene’e resposta loos hotu, hatete dehan sinais ida ne’e labele para kareta ne’eba, tinan rua provizóriu ne’e para atu  avalia, observa ema ida ba trata sim ne’e,”nia afirma.

Autoridade hatete katak avaliasaun bazeia ba konduta iha dalan, la’os de’it rezultadu teste eskrita. Karik durante tinan rua ne’e kondutór halo violasaun repetidamente ka envolve iha asidente sira, nia bele la hetan karta kondusaun permanente.

“Ba teste dehan sinais ida ne’e labele para maibé realidade ema ba para nafatin, ema balun ponte hanesan ne’e ba para iha klaran ne’e. Ne’ebe provizóriu ne’e la’os tanba suratan mutin, provizóriu US$14 ne’e ba tinan rua, ne’e nia problema iha ne’ebe. Kuandu liu tiha ida ne’e ema avalia katak o lori bus karik la baku fila, se baku fila dala sanúlu hanesan ne’e selamania nia la hetan sim ona,”nia hateten.

MTK mós husu komunidade atu lee no komprende Dekretu-Lei ne’e molok fó kritika, no labele depende de’it ba informasaun ne’ebe la klaru iha redes sosiál. Tanba Governu sei kontinúa halo avaliasaun ba implementasaun lei ne’e, no karik iha impaktu negativu ba populasaun, Governu sei konsidera ajustamentu tuir nesesidade.

Tuir dokumentu Ofisiál ne’ebe Neon Metin asesu husi Jornál Repúblika hatudu katak iha 6 Maiu 2026 Governu Timor-Leste publika iha Jornál Repúblika dekretu-lei Nú. 17/2026, ne’ebe estabelese taxas devidas ba atos no servisu administrasaun Públika relasiona ho veíkulu, motór no sira nia kondutór. 

“Diploma ne’e aprova ho objetivu atu klarifika sistema kobransa taxa, organiza prestasaun servisu no garante sustentabilidade ba servisu públiku iha setór transportes,” sita husi Jornál Repúblika.

Tuir Artigu 1.º, dekretu-lei ne’e regula servisu administrativu iha setór rodaviáriu ne’ebe sujeitu ba pagamentu taxa no determina montante taxa ida idak, no iha Artigu 2.º hateten katak diploma ida ne’e aplika ba veíkulu amotór hotu ne’ebe sujeitu ba regras ne’e.

Iha Artigu 3, Governu define termu importante sira atu evita interpretasaun diferente, inklui A.I.V.I. (Aprovação e Inspeção de Veículo Importado), automóvel ligeiru, automóvel pezadu, automóvel mistu, motosiklo, reboque, trator, veíkulu agríkola no títulu rejistu propriedade.

dekretu-Lei ne’e mós reafirma iha Artigu 4.º katak la bele impoin ka kobra taxa ruma ne’ebe la previstu iha diploma ida-ne’e ka iha lei seluk. Enkuantu Artigu 5.º determina katak entidade kompetente mak responsável ba aplikasaun no kobransa taxa, no iha situasaun espesífika terceira parte bele responsabiliza ba operasaun balun liu husi konsesaun.

Artigu 6.º define sujeitu pasivu hanesan ema ka entidade ne’ebe husu prestasaun servisu sujeitu ba taxa, inklui sidadaun, empresa privada, Estadu no entidade públika sira.

Iha Artigu 7.º, Governu lista atus no servisu barak ne’ebe sei sujeitu ba pagamentu taxa, hanesan matríkula veíkulu, alterasaun matríkula, emisaun no substituisaun sertifikadu matríkula, emisaun títulu rejistu propriedade, validade anúál ba sirkulasaun, rejistu transferénsia propriedade, emisaun no substituisaun karta kondusaun, lisensa atividade transportes, lisensa veíkulu aluger, A.I.V.I., kópia sertifikada, emisaun xapa matríkula, autorizasaun importasaun, ezame kondusaun, inspesaun matríkula, inspesaun periódika no reexportasaun veíkulu.

Tuir tabela taxa iha ne’ebe aneksu diploma, matríkula definitiva ba automóvel ligeiru sei kusta US$30, matríkula provisória US$20, sertifikadu matríkula US$14, títulu rejistu propriedadi US$53 no validade anúál ba sirkulasaun US$26,50. Inspesaun periódika ba automóvel ligeiru sei kusta US$21 no ba motosiklu US$14.

Artigu 8.º determina katak taxa sira sei kobra kedas depois prestasaun servisu, salvu karik entidade kompetente determina prosedimentu seluk. Artigu 9.º revoga Diploma Ministerial nú 6/2010, 5 Maiu, enkuantu Artigu 10.º define katak dekretu-Lei nú. 17/2026 sei tama iha vigor loron 30 depois publikasaun iha Jornal da Repúblika.

NO COMMENTS