Home Notisia Rede ba Rai: Antes Eviksaun Governu Sosializa Lei Titularidade, tenki Komunika Klaru...

Rede ba Rai: Antes Eviksaun Governu Sosializa Lei Titularidade, tenki Komunika Klaru no Respeita Direitus Umanus

131
0
Rede ba Rai ba halo konferensia imprensa. [Foto: Adro]

Reportajen Adroaldo ‘Saretukau’

Rede ba Rai (RbR) relata rezultadu diálogu entre Governu no Sosiedade Sivil konabá Polítika Rai iha Timor-Leste hamutuk ho lideransa konunitáriu, parseitu dezenvolvimentu no komunidade afetadu hosi situasaun eviksaun iha área urbana, liu-liu kapital Dili. 

Objetivu husi diálogu ida-ne’e mak atu promove entendimentu mutua no koordenasaun entre parte sira kona-ba jestaun rai, organizasaun urbana no impaktu husi eviksaun sira ne’ebé afeta komunidade, partikularmente família vulneravel sira. 

“Ha’u hanoin opportunidade di’ak, tanba durante povu nia lian, efetadu nia lian, ema ignora, ema nunka rona preokulasaun ne’ebé durante ne’e sira hato’o, ba governante sira, ba entidade ne’ebé mak iha responsabilidade ba asuntu eviksaun nian,” dehan Kodenador Nasional Rede ba Rai, Hortencio Pedrito Vieira, iha konferensia imprensa ikus hafoin diálogu, iha Otél Timor, 11/03.

Kodenador ne’e esklarese tan katak, Rede ba Rai la’os kontra dezenvolvimentu maibé dezenvolvimentu ida ne’ebé la’o ho loloos, dezenvolvimentu ida ne’ebé respeita ba dignidade umana sidadaun nian.

Entretantu hosi diálogu ida-ne’e, partisipante sira identifika pontu importante lima (5) sira no hakarak rekomenda ba Governu Timor-Leste, presiza Sosializa no Implementa Lei Nu 13/2017 Lei Definisaun Titularidades ba Bein Imoveis atu komunidade sira bele hatene sira nia direitu no Estadu atribui titulu direitu propriedade ba parsela sira ne’ebé laiha disputa nune’e bele garante seguransa ba propriedade no rai ba sidadaun ida-idak.

Tuir mak atu garante planeamentu sidade ne’ebé sustentavel. Estadu tenke kumpre hodi aplika prosedimentu sira ne’ebé hatur ona iha Lei Espropriasaun tanba utilidade públiku hanesan planeamentu projetu, identifikasaun ba área ne’ebé Governu atu espropria, asegura kompensasaun ne’ebé justu ba ema afetadu no implementa planu realojamentu ba ema afetadu sira. 

Presiza mos iha transparénsia no komunikasaun ne’ebé klaru entre Governu no komunidade antes implementa medida sira relasiona ho rai no importánsia atu asegura katak prosesu eviksaun hala’o tuir lei no respeita prinsipiu direitus umanus.

Nomos tenke iha koordenasaun entre instituisaun governu sira iha jestaun rai hanesan Ministériu Justisa, Sekretáriu Estadu Terras Propriedades, Komisaun Terras atu regulariza no jere propriedade estadu, no fo hanoin ba Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) katak SEATOU la iha knar atu halo eviksaun ka despezu administrativa. 

Ikus mak atu husu ba Instituisaun Estadu no organizasaun Sosiedade Sivil atu nafatin iha boa vontade hodi promove dialogu entre Governu, organizasaun Sosiedade Sivil no komunidade sira atu bele implementa polítika rai ida ne’ebe kontribui ba dezenvolvimentu nasional, iha abordajen ne’ebé inkluzivu, sustentavel, transparante no sensível ba kondisaun komunidade sira nian. 

Enkuantu, Portavoz, nudar mos Xefe Suku Bairo Pite, Joaninha Alves Soares, hatete, 

“Pontu hirak ne’e nu’udar rezultadu husi diálogu ne’ebe ita realiza iha loron ohin Rede ba Rai fiar katak diálogu ida-ne’e importante tebes atu hametin konfiansa entre parte sira no kontribui ba buka solusaun ne’ebé justu no sustentavel ba jestaun rai iha Timor-Leste.”

Rede ba Rai mos hein katak rezultadu diskusaun sira iha diálogu ida ne’e bele sai hanesan kontribuisaun ba dezenvolvimentu politika rai no loke dalan ba serbisu kolaborasaun sira ba povu nia moris di’ak iha futuru. 

Fatin hanesan komunidade afetadu ba alargamentu komponente Naval Hera, Dilva Emiliana Rodrigues Filipe, hato’o, sira prontu kopera ho governu maibé tenki kria kondisaun antes hasai sira, no indemnizasaun ne’ebé governu fo la iha konkordansia di’ak ho komunidade sira.

“Sira iha inisiativa hakarak foti rai, sira mos tenki iha planu, hodi nune’e, sira foti sai, komunidade sira iha ne’eba ne’e labele terus tan ba dala-rua, dala-tolu.”

Durante diálogu ida ne’e, reprezentante husi Governu inklui Vise Primeiru Ministru, Provedoria Direitus Umanus no Justisa, Sekretária Estadu ba Igualdade, no Komisaun Terras inklui Organizasaun Sosiedade Sivil fahe sira nia perspetiva kona-ba Direitu ba rai no nia enquadramentu legal sira, polítika organizasaun urbana no esforsu governu atu asegura jestaun rai ne’ebé ordenadu no sustentavel no impaktu husi inseguransa direitu ba rai ba feto no komunidade vulneravel sira. 

Iha tempu hanesan, reprezentante komunidade no Autoridade Lokal sira mos hato’o preokupasaun kona-ba inseguransa husi direitu ba rai, impaktu eviksaun sira nia moris, no risku sosial ne’ebé afetadu liu ba grupu vulneravel sira hanesan feto no labarik. 

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here