Home Notisia Kongresu DSMPTT: Re-estrutura no Redifini Misaun-Vizaun Sai Transformadór Sosiál

Kongresu DSMPTT: Re-estrutura no Redifini Misaun-Vizaun Sai Transformadór Sosiál

0
1131

Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor-Timur (DSMPPTT) realiza kuarta kongresu. [Foto: Silvino | 19.02.2022]

Reportajen Silvino Freitas

Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor-Timur (DSMPPTT) realiza kuarta kongresu nasional ho tema “Hamutuk ho povu hodi hetan povu nia mehi ba moris diak no dignu” iha salaun apuramentu nasional CNE Kaikoli Dili, hodi re-estrutura no redefine misaun-vizaun, nune bele sai transformadór sosiál no sai mos lian ba ema lia-laek sira.

Tuir Prezidente DSMPPTT,  Jose Magno hateten objetivu husi kongresu ne’e atu redefini misaun, vizaun no estatuta no re-estrutura DSMPPTT.

“Kongresu ba dala haat nia objetivu prinsipal rua, ida mak atu redifini misaun-visaun no estatuta dewan nian, tuir tan mak atu reestrutura tuan ne’ebe hau nu’udar prezidente eleitu iha 2016 no remata ohin 2022, tanba ne’e kongresu ne’e atu hili fali figura foun atu kontribui ativamente la los deit ba iha dewan, maibe ba povu timor tomak” dehan prezidente Jose Magno DSMPPTT iha Salaun Apuramento CNE Kaikoli,(19/02).

Tuir nia kongresu ne’e atu mantein prinsípiu husi DSMPPTT ba dignidade estadu soberanu ne’ebé kredivel no sustentável ba futuru ida ne’e, parte ida husi misaun Dewan nian, atu halibur malu hodi sai transformadór sosiál no mos sai lian ba ema lian-laek sira.

“Atu fila fali ba iha baze, postu, suku no aldeia sira hodi observa direitamente saida mak povu nia sofrementu saida mak povu nia nesesidade hamutuk ho povu elebora povu nia nesesidade, hodi bele mai aprezenta ba governo” nia dehan.

Entretantu partisipa iha kongresu ne’e Xefi Estadu Maiór Forsa Armada F-FDTL, Tenente Jenerál Falur Rate Laek hateten DSMPPTT nia luta ba libertasaun nasionál, maske laos determinadu maibe desizivu.

“Kuandu hau rona iha tinan 1991 no 1999  Dewan Solidaritas ne’e komesa hamriik hodi lao tuun sae, depois mai iha CNRT nia tempu lao tuun sae iha 1999, nee duni ba hau ita-boot sira la’os determinante mos, ita-boot sira desizivu tanba loke hirus matan ba kartu musan iha altura ne’eba” konklui Tenente Jenerál Falur, iha salaun Apuramento CNE Kaikoli,(19/02).

NO COMMENTS