
Reportajen Umbelina dos Reis
Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), ho nia membru no rede setoral hato’o apresiasaun ba parte seguransa, liu-liu ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), Polisia Sientífiku Investigasaun Kriminal (PSIC), Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIC), ba sira-nia servisu, profisionalizmu no komitmentu hodi desmantela atividade jogu ilisitiu ho naran Scam Call Centre iha Timor-Leste.
Liuhosi konferensia imprensa, portavoz Inocencio de Jesus Xavier hateten, asaun ida-ne’e hatudu katak instituisaun seguransa sira kontinua serbí povu ho responsabilidade no determina atu kombate krime organizadu no krime sibernétika ne’ebé ameasa seguransa, estabilidade nasaun nian. Maibe FONGTIL mos hakarak dezafia nafatin autoridade segurnasa atu kontinua halo vijilansia másimu liu husi kanal seguransa estadu nian atu bele halo metigasaun ba grupu mafiozu sira iha Timor-Leste. FONGTIL hein katak esforsu ida-ne’e bele kontinua hametin, ho koordenasaun diak entre instituisaun estadu tomak, hodi garante ambiente ne’ebé seguru ba sidadaun hotu no prevene atividade ilegál iha Timor-Leste.
“FONGTIL ho nia membru no rede setoral sira hakarak hato’o ba Ministeriu Públiku no Tribunal atu bele aplika sensaun tuir dispozisaun penal sira ne’ebé relevante iha kodigu penal, Timor iha artigu sira ne’ebé mensiona tuir mai ne’e kodigu penal artigo 188 asosiasaun kriminozu artigu 269 burla informátika agravado no bele mos aplika artigu 313 brankamentu kapitál.” Dehan portavoz Incencio de Jesus Xavier, liuhosi konferensia imprensa, iha salaun FONGTIL, kinta-feira, 30/07.
FONGTIL ho nia membru no rede setoral sira husu ba Ministériu Públiku no Tribunal atu konsidera medida koasaun ne’ebé apropriada tuir lei durante prosesu investigasaun no julgamentu ba suspeitu sira iha kazu Scam Call Centre iha Timor-Leste. bazeia ba preokupasaun sira katak, karik la aplika medida koasaun ne’ebé adekuadu, bele iha risku suspeitu halai ses husi timor-Leste ka difikulta prosesu investigasaun no administrasaun justisa. FONGTIL respeita independénsia Ministériu Públiku no tribunal atu foti desizaun tuir konstituisaun, kodigo penal no lei sira seluk ne’ebé aplika, ho konsiderasaun ba direitu fundamentál suspeitu sira no interese públiku atu garante prosesu justisa la’o ho efikásia no transparénsia.
“Bazeia ba kazu Scam Call Centre ne’ebé foin desmantela iha Timor-Leste, FONGTIL ho nia membru no rede setoral sira hato’o rekomendasaun Ba PNTL, DSIC no PSIC kontinua hametin, kooperasaun institusionál no kapasidade operasionál atu prevene no kombate krime sibernétika no atividade krime organizadu iha Timor-Leste ho rigor. Ba Ministériu Públiku no Tribunal Hala’o prosesu justisa ho independénsia, imparsialidade no transparénsia, no konsidera aplika medida koasaun ne’ebé adekuadu tuir lei, bainhira iha fundamentu legál atu prevene risku halai ses, destroi prova ka perturba investigasaun.” Nia rekomenda.
Nia dehan, Governu hametin polítika nasionál no estrutura legál ba prevensaun no kombate krime sibernétika, inklui investimentu ba teknolojia, formasaun rekursu umanu no kooperasaun internasionál. Bs Servisu migrasaun no autoridade relevante sira-hametin kontrolu fronteira no troka informasaun ho instituisaun kompetente sira, tuir lei, atu prevene movimentu ilegál ne’ebé bele prejudika prosesu justisa.
” Ami hosi sosiedade sivil husu ba governu atu deporta fila sidadaun sira ba nia nasaun orijen, no provide movimentu China mai ita nia rai la ho ajenda klaru.” Nia informa.
Nia konklui, Ami aproveita oportunidade ida-ne’e husu ba estadu no migrasaun no autoridade inspectors jeral do jogu liu-liu ba sira ne’ebe deskobre ona diakliu deporta imediata durante 24 oras ba sira nia rai, Timor-Leste la presiza sidadaun ka kompaiña ne’ebe mak la respeita ita-nia prinsipiu no halo fali atividade kriminozu iha ita-nia rai. Se autoridade segurnasa halo ida-ne’e la konsege másimu, entaun tuir konstituisaun sidadaun hotu defeza soberania hodi kontrola.








