Reportajen Umbelina dos Reis
Asosiasaun HAK hala’o konferénsia Imprensa hato’o pedidu alternativa balun ba governu, hodi mellora taxa partisipasaun eleitorál ne’ebé fo kmaan ba eleitór sira nia asesibilidade, iha kapitál Dili iha eleisaun segunda volta ne’ebé sei akontese iha loron 19 Abril.
Iha konferénsia imprensa Diretór HAK, Sisto Soares deklara iha Loron 19 Marsu timoroan sira ne’ebé elejivel konsege ezerse sira nia direitu konstitusionál, hodi hili prezidente ba tinan 5 nian. Nia dehan eleitór sira konsege ho kbiit rasik buka meius oi-oin hodi asegura sira mos la lakon sira nia votu ne’ebé iha konvizaun mudansa espetativa ne’ebé mak sira mehi ba.
“Dezafiu balun ne’ebé mak sai sa tan ba eleitór lubun balun mak destaka iha kapital Dili, infelizmente tenki lakon direitu konstitusionál atu ba vota. HAK nota mos votasaun paralelu difikulta eleitores foun sira (estudante universitáriu) atu ezerse sira nia direitu de votu, iha kondisaun seluk mak prizioneiru kuaze 90-resin mak lakon sira nia direitu, ámbitu Repúblika Demokrátika, estadu inkonsientemente, ignora grupu ki’ik oan balun hodi viola sira nia diretu de votu,” Diretor Sistu kestiona.
Iha ámbitu eleisaun nian, Diretór Sistu hatete ema hotu iha direitu atu partisipa no hola parte iha prosesu eleitorál hodi espresa nia direitu de votu, hodi fihir lideransa ida ne’ebé nia hakarak no konfia katak sei reprezenta nia kaer ukun hodi serbí ba públiku, hodi tane no serbí povu nia interese hodi hakonu direitu povu nian.
“HAK hakarak hato’o atu órgaun kompetente, liu-liu órgaun eleitór sira CNE no STAE bele toma konsiderasaun, husu ba Parlamentu nasional atu hamosu rezolusaun estraordináriu ba kondisaun ba CNE ho STAE hodi halo eleitór sira bele Vota ho fleksibilidade,” hato’o Sistu liu hosi Komunikadu Imprensa, kuarta-feira, 13/04.
HAK iha esperansa ba deskobrimentu krusiál balun no rekomendasaun sira bele konsiderasaun ba parte tomak liu-liu órgaun eleitorál no Ministériu Interior hodi bele asegura votante sira iha kapitál Dili iha tempu votasaun, 19 Abril. Votante sira iha Dili laran sei la lakon sira nia direitu de votu, no HAK fiar tebes katak ho ezijénsia sira hotu ba situasaun espesífiku ida ne’e, sei hametin no haburas liu tan taxa de partisipasaun husi eleitór sira.