Home Saude Kombate Moras Dengue Haforsa Iha Prevensaun, Komunidade Presiza Pratika Moris Ijiene

Kombate Moras Dengue Haforsa Iha Prevensaun, Komunidade Presiza Pratika Moris Ijiene

0
688

Ilustrasaun susuk dengue. [Foto: Copyright google | 20.01.2022]

Reportajen estudante estajiadu UNTL, Joselina dos Santos

Loron 01 Jullu 2022 kazu dengue hamutuk 5298 no kumulativu obitus na’in 57 maioria kazu ne’e deteta husi Munisípiu Díli total 3704, Baucau ho kazu 331, Manufahi ho kazu 213, Manatuto ho kazu 176, Lautem ho kazu 165, Liquisa ho kazu 165, Covalima ho kazu 149, Ermera ho kazu 118, Aileu ho kazu 85, Viqueque kazu 83, Bobonaro ho kazu 58, Ainaro ho kazu 45, no RAEOA ho kazu 6.

Relasiona ba kazu dengue ne’ebe emjeral espalla ona iha Teritóriu laran, no kada tinan kontinua eziste iha Timor-Leste hodi fó risku ba komunidade sira liu-liu ba labarik sira idade 14 mai kraik no halakon labrik barak nia vida, mak komunidade sira husu ba Ministériu Saúde atu kolabora hamutuk ho liña Ministeriu sira seluk inklui autoridade lokal sira hodi alerta beik-beik ba komunidade liu-liu iha areas remotas sira hakribi soe lixu atu bele prevene aan husi moras dengue.

Bazea ba kazu dengue ne’ebe nafatin fó ameasa ba sosiedade liu-liu ba labarik sira, Neon Metin dadalia ho komunidade Filipio Marques de Jesus katak atu kombate moras dengue no labele haburas iha ambiente moris komunidade nia leet mak tenke konxiensializa mentalidade atu hamoos uma hun, uma laran, aruma kuartu laran, hodi nune’e labele halekar lixu iha aredores uma nian, soe lixu tuir nia fatin atu labele fó espasu ba susuk hodi moris.

“Moras dengue ne’e la difisil no la fasil liu, atu rezolve iha Timor-Leste liu-liu ba fatin sira ne’ebé nanis ona, ne’e tanba nia hun balu mai husi komunidade rasik,  tan ne’e Politika ne’ebe bele utiliza atu reforsa dekretu lei bandu so’e lixu arbiru, tenke sosializa programa no impaktu soe lixu no pratika ijiene iha uma laran liu-liu ba komunidade sira hela iha área perigozu sira, tanba fasil susuk atu moris ”, dehan Pilife Marques ba Neon Metin iha Caicoli, 25/06.

Nia esplika ba Neon Metin katak, tenke kaderniza estudante sira iha edukasaun, atu muda mentalidade hodi labele soe lixu arbiru, tranzmite informasaun kredivel ba sosiedade sira iha áreas remotas liu husi media no kolabora hamutuk ho autoridade lokal sira atu halo estudu ba ordenamentu soe lixu no regula jestaun lixu iha kada suku.

“Rekursus ne’ebe governu uza hodi solusiona no halakon moras dengue, tenke servisu konjuntu ho liñas Ministeriais sira seluk, liu-liu Ministériu Saúde no Saneamentu hodi partilla programa propriedade kona-ba kombate tranzmisaun moras dengue iha komunidade nia leet husi aktus sidadaun sira nian ne’ebe la kontribui ba ambiente saudavel nian”, nia relata.

Observadór Vise Dekanu Fakuldade Siénsia Sosiais Universidade Nasional Timor-Lorosa’e (UNTL), Julio Aparicio hateten governu bele fó vensimentu ba pessoál saúde sira, maibe Governu tenke kria kondisaun jeralmente halo uma ho organizadu atu nune’e ema ne’ebe tama iha kapital halo tuir hodi bele halakon moras dengue iha Timor-Leste.

“Enkuantu governu mak la governu mak la kria padraun ne’ebe los, signifika kazu dengue sei kontinua eziste, tanba ne’e governu  tenke kria politika ida ba aspetu hotu hanesan saude, edukasaun, ekonomia atu nune’e bele redús moras dengue no iha balansu, labele haree deit ba parte ida de’it. Kolabora mos ho autoridade lokal sira no halo kampaña beik-beik ba komunidade sira tanba barak mak la hetan informasaun ho loos”, dehan Vise Dekanu.

Iha sorin seluk, Diretór Interinu Forum Organizasaun Timor-Leste (FONGTIL), Valentino Xisto da Costa “KOKO” hateten kazu dengue ne’ebe nafatin akontese kada tinan bainhira iha tempu udan  no fó impaktu ba komunidade liu-liu ba labarik sira, no halo sentru saude sira kuaze nakonu tan nee’e husu ba Ministériu Saúde atu bele hadi’a sira nia mitigasaun no polítika prevensaun diak hodi bele atende bainhira situasaun ne’e akontese.

“Tuir ami nia haree numeru kazu ne’e aumenta mak sira foin haree no rega ai-moruk ba área sira, ne’e duni Ministériu Saúde tenke muda sira nia sistema prevensaun kona-ba atu asegura, bainhira iha tempu udan sira iha ona sistema ne’ebe preparadu tantu iha nivel postu saude sira no Díli laran”, dehan, Diretór FONGTIL.

Nia rekomenda ba governu katak, tenke aloka orsamentu ne’ebe ho sufisiente ba kazu dengue, nune’e bele halo atuasaun liu-liu ekipamentus ba postu saude sira atu bele fo atendimentu di’ak ba pasiente sira moras dengue.

Ministra Saúde, Dra. Odete Maria Freitas Belo hatete, kazu dengue ne’ebé nafatin eziste iha Timor-Leste, Ministériu sei esforsu atu reduz neik-neik, problema dengue aumenta tanba iha tempu udan, ne’e duni husu ba komunidade sira hela iha uma tenke asegura no hamoos ambiente bee nalihun no roda aat sira no mos la’o tuir protokolu saude nian.

‘Karik ita la hamoos ita nia ambiente no soe foer arbiru entaun sei mosu moras dengue, husu komunidade labele hein de’it Ministeriu Saude no Governu tun mak ita foin hamoos ambiente maibe ida-idak esforsu atu prevene aan husi moras  dengue” Hatete, Ministra Saude ba Neon Metin Iha Palacio dos Cinzas Caicoli, 01/06.

NO COMMENTS