Home Meio Ambiente Impaktu Husi Mudansa Klimátika, Sei Akontese Bailoron Naruk no Inundasaun

Impaktu Husi Mudansa Klimátika, Sei Akontese Bailoron Naruk no Inundasaun

0
546

United States Agency International Development (USAID), halo konferensia imprensa. [Foto: Filomena | 03.02.2023]

Reportajen Filomena da Conceição

United States Agency International Development (USAID), konklui ona nia vizita durante semana ida iha Timor-Leste, hafoin enkontru ofisiál lubuk ida ho reprezentante sira husi setór Privadu, no sidadaun Timoroan sira hodi halo diskusaun kona-ba impaktu husi alterasaun Klimátiku iha Timor-Leste akontese Mudansa klimátika maka bailoron naruk no inundasaun

Tuir Xefe ofisiál Klimátika no adjunta asistente Administradora Ajénsia Estadus Unidos nian ba dezenvolvimentu Internasionál (USAID), Gillan Caldewell hateten, espesial husi Vizita ne’e atu haree kona-ba ba mudansa Klimátika iha TL, tanba ne’e TL hanesan illa ne’ebé kiik-oan no oinsá atu hases husi Mudansa Klimátika.

“Foku ne’ebé atu simplifika maka atu haree kona-ba vizita ida  espesialmente husi TL, hanesan  illa ne’ebé mak kiik no atu hare oinsá ita bele ses husi mudansa klimatika. No mundansa klimatika talves hanesan asuntu ida foun ba ema barak, tanba ne’e ha’u hakarak esplika ho maneira fasil deit ba audiénsia hotu katak mundansa Klimátika hanesan problema ida ne’ebé poluisaun ida iha atmosfera ne’ebé maka iha gazes maka hanesan dioxido carbono, ne’ebé taka planeta no halo temperatura sa’e makaas, durama ita hanoin temperatura sa’e hanesan rai manas ne’e diak mais ninia impaktu ne’e makas tebes no bele hamosu bailoron naruk, tempu udan bele muda, akontese mos rai monu nomós akontese iha impaktu negativu sira seluk”, dehan Caldewell ba jornalista sira iha Maubara Room, Timor Plaza, sexta 3/02.

Nia haktuir,  molok USAID vizita mai TL sira iha treinamentu durante semana rua ne’ebé hanorin agrikultór sira kona-ba  oinsá ho atu hili ai-han sira ne’ebé iha diversidade no mós oinsá atu fila rai hodi bele responde ba mudansa Klimátika nian. Tanba ne’e USAID mós kria servisu ida atu apoiu ba agua no floresta iha projetu kafé nian no foti aproximasaun ne’ebé diferente oinsá atu kuda fila fali ai-horis sira hanesan kafé no ai-horis seluk para labele hasai de’it maibe  mós bele kuda.

“Mudansa klimatika ne’ebé akontese seriu iha TL maka bailoron naruk no inundasaun, tanba ne’e ita presiza aliansadu utilizasaun plastiku no servisu ida ne’e kria para atu foti kualkuer plastiku oin-oin bele transforma fila fali ba bloku ka estrada no buat seluk tanba ne’e evalusaun ba plastiku iha maneira tolu mak hanesan; hamenus ultiliza plastiku,  aliansadu utilizasaun plastiku, hadia asesu bee nian atu bele labele uza bee plastiku,” nia esplika.

Nia konklui katak hanesan xefe ofisiál Klimátika nian, atu enkoraza setór sira hotu-hotu iha agensia laran, iha programa hotu oinsá bele integra ho atetude ambiente nian oinsá bele integra-an iha programa sira hotu.

NO COMMENTS