Reportajen Joselina dos Santos
Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), husu ba XI governu Konstituisional atu haforsa unidade movel ba rejistrasaun moris liuliu iha área rural, liuhusi uza informasaun teknolojia, kolekta dadus ba feto no labarik ne’ebé laiha nasionalidade no ratifika Konvensaun 1954 no 1961 kona-ba redusaun ba ema ne’ebé laiha ka lakon nasionalidade. Hasa’e kampaña alfabetizasaun atu hamenus analfabetu aas ba feto no labarik- feto no foku liu ba labarik-feto moris iha kiak, labarik-feto rural, labarik-feto ne’ebé isin-rua, labarik-feto ho defisiensia.
Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun Maria Do Rosário Fátima Correia hateten, tenke hasa’e koñesimentu ba inan-aman sira, profesores, lider tradisional, lider relijiozu, kona-ba importánsia feto nia edukasaun ba sira-nia empodaramentu ekonomia, dezenvolvimentu personál no autónomia, integra kurrikulu iha nivel hotu edukasaun nian ne’ebé inklui igualdade jéneru no VBJ, edukasaun seksualidade, direitu umanus no edukasaun dame, hala’o formasaun mandatóriu profisionál kona-ba direitu feto no IJ ba profesores no jerente eskola sira.
“Kampu Servisu haforsa asesu feto ba kampu servisu formal ne’ebé kobre seguransa sosial, fornese fasilidade ba apaiu haree oan sira no apoiu ba ferik no katuas sira, hadi’a asesu ba oportunidade formasaun liuliu ba grupu marjinilizado sira, aselera adopsaun rejime servisu doméstika no bandu asesu seksual iha servisu fatin”, dehan, Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun Maria Do Rosário Fátima Correia iha Salaun SEII Caicoli, 09/06.
Nia dehan, hadi’a asesu feto ba saúde antenál, prenatál no post natal atu redús mortalidadei inan inklui formasaun ba parteira sira, no profisionál saúde sira, asegura feto rurál, feto ho defisiensia hetan asesu ba saúde reprodutiva no saúde seksual, amenda artigu 141 Kódigu Penál kona-ba legaliza abortus iha kazu ne’ebé fó risku ba moris no saúde inan nian.
“Kazu violasaun seksual, insestu, kolekta data no dezagrega tuir tinan no rejiaun kona-ba abortu ne’ebé la seguru no nia impaktu ba saúde feto no mortalidade inan, apoiu ba asesu ba teste HIV/SIDA. Benefisiu Ekonomia no Sosiál liuhusi hatama jéneru iha estratéjia nasional ba protesaun sosial, no asegura katak feto partisipa iha implementasaun monitorizasaun no avaliasaun kona-ba hadi’a fila fali estratéjia no assesu ba benefisiu sosial no ekonomia ne’ebé adekuadu, asegura feto no mane asesu ba na’in ba rai, oportunidade ba emprededorizmu, no informasaun komersiu”,
Hala’o formasaun ba feto soru tais, no empredendorizmu iha jestäun negosiu. finanseiru no merkadu. Feto rural proteje feto rurál nia diretu ba rai, asegura feto rurál asesu ba saúde, inklui saúde reprodituva no edukasaum, kampu servisu formál, protesaun sosial, uma, bee no sanitasaun teknolojia mordernu ba agrikultura, asegura feto rural partisipa iha planeamentu no foti- desizaun, relasiona ho infraestrutra rurál, agrikulturál no dezenvolvimentu rural.
Redusaun Risku Dezastre no Mudansa Klimátika Kolekta dadus kona-ba impaktu husi mudansa klimátika ba dezastre natureza ba feto no labarik-feto, asegura integra sensibilidade jéneru iha politika, lejislasaun, finanseiru no programa atu haree ba mudansa klimátika no hasa’e konxiénsia públika. Kaben no relasaun Familia Amenta kódigu sivil atu hadi’a tinan kaben ba feto no mane mak 18 anos no kombate kaben sedu, amenda kódigu penál atu kriminaliza insestu ba labarik, kombate abuzu seksual ba feto no labarik. Amenta kódigu sivil atu bandu poligamia no asegura protesaun ba direitu ekonomia feto, fó kapasitasaun ne’ebé sistemátiku kona-ba direitu feto ba kaben relasaun familia