Reportajen Filomena da Conceição
Fórum Organizasaun naun governantal Timor-Leste (FONGTIL), hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste Servisu redusaun ba risku dezastre naturais iha Timor-Leste, hala’o média briefing ba jornalista sira, oinsá maka jornalista sira halo kobertura kona-ba asuntu mudansa klimátika iha Timor-Leste.
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hateten objetivu prinsipál husi media briefing ida ne’e, hakarak íntegra jornalísta sira hodi bele hatene didi’ak kona-ba asuntu mudansa klimátika, tanba Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé hetan afetadu maka’as husi alterasaun klimátika, no Timor la’os nasaun ne’ebé kontribuisaun maka’as ba alterasaun mudansa klimátika, maibé Prátika ida ne’e mai husi nasaun boot, industria boot sira ne’ebé halo produsaun maka’as hodi fó afeta ba nasaun ki’ik sira iha illa pasifiku.
“Média briefing ne’e atu fasilita média nain sira, atu bele komprende asuntu mudansa klimátika oinsá bele husu responbildade no korajem ba gorvenu no estadu Timor-Leste para bele husu nasaun bo’ot sira, ne’ebé kria volume produsaun maka’as, sira tenke kria responsabilidade ba mudansa klimátika no labele fó todan ka husu responsabilidade ba nasaun ki’ik sira,”dehan Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto ba jornalista sira, iha salaun FONGTIL kaikoli, sesta 04/08
Alende ne’e mós nia husu ba governu Timor-Leste, tenke husu justisa ba nasaun bo’ot sira hodi hatudu responsabilidade atu ajuda mitigasaun ne’ebé la’o iha mundu no bele reduz kona-ba ameasa mudansa klimátika ne’e, tanba Timor-Leste nia kontribuisaun ba mudansa klimátika ne’e ki’ik maibé hetan impaktu bo’ot.
Iha fatin hanesan, organizasaun asosiasaun servisu redusaun ba risku dezastre Naturais iha Timor-Leste, Juvinal de Jesus, haktuir, Timor-Leste akontese klima rua mak hanesan udan no bailoron no mundansa klimátika ne’e akontese la’o la tuir nia tempu tanba mai husi ema nia hahalok no liuliu afeta husi nasaun avansadu sira.
“Hau hakarak apela de’it ba públiku katak, mudansa klimátika hanesan asaun ida ne’ebé hala’o husi ita ema rasik, no ha’u ko’alia kona-ba kontextu Timor-Leste ninian katak impaktu husi mudansa klimátika iha TL ne’e tanba atetudi husi ita ema nian hanesan tesi-ai, no sunu rai arbiru,” nia Apelu ba Publiku.
Tanba ne’e, média hanesan matan, tilun no ibun ba públiku, ho iida ne’e media tenke buka hatene informasaun sira kona-ba impaktu mudansa klimátika, atu públika bele asesu hodi halo adoptasaun ba impaktu mudansa klimátika liuhusi kuda ai-horis barak no evita soe foer arbiru atu bele reduz impaktu husi mudansa klimátika iha Timor-Leste.
Entretantu Jornalista rádiu difisiénsia, Eufrosina Bras, mós hateten, hanesan Jornalista no hanesan mós ema ho difisiénsia sente orgullu hodi partisipa iha média brifing ne’e, tanba bele kaspista nia konesmentu ba assuntu mundansa klimátika nian.
“Hau sente orgullu mai partisipa iha treinamentu ne’e, tanba asuntu mudansa klimátika dalarbarak akontese fo impaktu mai ha’u no mós ba maluk sira husi ema ho difisiénsia nian tanba ne’e, ita tenke kria adokasia atu bele reduz impaktu husi mudansa klimátika iha ita nia rai,” nia dehan.
Aleinde ne’e, treinamentu refere realiza husi fórum Organizasaun naun Governamemtal (FONGTIL), partisipa husi Oxfam iha Timor-Leste, organizasaun asosiasaun Servisu redusaun ba risku dezastre naturais iha Timor-Leste, no partisipa husi Jornalista media Imprime, Eletronika no Online.