Reportajen Umbelina dos Reis
Oxfam iha Timor-Leste lansa relatóriu peskiza ba “Komunidade nia esperiénsia kona ba mudansa klimátika nia impaktu iha Timor-Leste. Objetivu peskiza ne’e lori evidensia komunidade nia sentimentu ba dezastre naturais ne’ebé kauza hosi klimátika liga mos ho akontesementu inundasaun dia 4 de abril 2021.
Country Director Oxfam Timor-Leste, Fausto Belo Ximenes hateten, objetivu halo lansamentu ba relatóriu peskiza ne’e atu komunidade nia esperiénsia kona ba mudansa klimátika nia impaktu negativu iha Timor-Leste. Peskiza ne’e hahu iha tinan kotuk hosi munisipiu Dili, Covalima, Oecusse, atu rona istória hosi komunidade nia sentimentu kona ba impaktu hosi alterasaun klimátika ba ema nia moris loro-loron, liga moos ho eventu inundasaun ne’ebé akontese iha tinan 2021.
“Objetivu hosi peskiza ne’e atu lori evidensia kona ba oinsá komunidade nia sentimentu ba dezastre naturais ne’ebé kauza hosi klimátika no oinsá peskiza hosi konkluzoens ne’e sai hanesan referénsia ba polítiku na’in sira, liu-liu ba IX governu, nune’e bele konsidera no garante katak komunidade ne’ebé mais vulneravel ba alterasaun mudansa klimátika ne’e bele hetan proteje hosi governu.” Dehan Country Director Oxfam Timor-Leste, Fausto Belo Ximenes ba jornalista sira, iha edifísiu Oxfam Hudi-Laran, sexta-feira, 25/08.
Nia hatutan, peskiza ne’e foin hahú hosi munísipiu tolu hanesan Dili, Covalima no Lautem, hodi sai hanesan amostra. Ba peskiza ne’e globalmente feto, labarik feto sira, inklui Ema ho Defisiénsia (EhD), mak hetan impaktu maka’as, bainhira dezastre naturais ne’e akontese, EhD labele independente, peskiza ne’e demonstra no oinsá konkretamente ba alterasaun klimátika ba komunidade.
Rezultadu peskiza ba komunidade ne’ebé afetadu hosi munisípiu tolu ne’e hamutuk ema 50 liu.
Sekretáriu Estadu Terras Propriedades, Jaime Lopes hateten, atu fo garantia ba sidadaun ida ne’ebé hela iha rai nia leten, artigu 54 hakerek momos katak sidadaun hotu-hotu iha direitu ba rai pedasuk ida, maibé la signifika ema hotu okupa rai tuir sira nia hakarak ne’e la loos, govenu mak tenki jere.
“Depois de 120 dias karik iha programa ruma, hafoin ha’u ba ko’alia tanba lei ne’ebé V governu halo depois Parlamentu aprova no Prezidente promulga iha tinan 2017 fulan setembru até a data laiha ema ida mak tun ba halo sensibilizasaun iha komunidade, ne’e servisu boot ida tenki tun direita hodi esplika ba komunidade.” Nia dehan.
Nia husu ba komunidade labele hela nafatin iha rai lolon ne’ebé hela 45 graus, nune’e rai monu karik labele estragus sasan. Konaba dezastre klimátika la’os governu de’it mak taun matan, maibé ministerial moos haree hotu ba problema rai nian nune’e buka solusaun hodi rezolve no proteje komunidade sira hosi mudansa klimátika.
Komunidade afetadu, Dilva Emeliana Rodrigues Filipe husi Suku Hera, aldeia Ai-look laran, hateten, primeiru Oxfam halo peskiza ba mudansa klimátika ne’e sira komunidade sei hela iha lona okos iha Kapela Bedik, peskiza ne’e husu ba afetadu hosi inundasaun 4 de abril.
“Momentu ne’eba mota boot hakuur la di’ak, depois hetan ajuda hosi irmã Canosiana sira lori mangera mak dada ami sai hosi mota laran, antes ami halai sai hosi fatin dezastre inundasaun ne’e ami familia na’in tolu mak lakon vida iha momentu ne’eba. Momentu ne’e evakua ba Canossa depois ba fali tan Kapela, depois Ministériu Estatal muda sai ami familia agora hela fali iha alojamentu Fundasaun Haburas to’o tinan rua ona, maibé governu nia solusaun ikus ba problema ne’e seidauk iha, maluk balun agora hela nafatin iha eskola SMP 4 Akanunu.” Nia dehan.
Nia hato’o katak tinan rua ona sira hela iha fatin alojamentu Fundasaun Haburas Hera no eskola SMP 3 Akanunu, foin tinan rua maibé sente hanesan tinan naruk ona tanba kada familia ida uma laran kuaze na’in 7-8 nune’e labele aguenta hela nafatin iha mahon ne’eba tanba fatin toba la di’ak fo risku ba feto no labarik feto sira.
“Ami komunidade lubuk ida hela ne’eba, labarik ki’ik sira moras bei-beik tanba fatin kloot no la sufisiente ba ami, mezmu ami nia hela fatin anterior ne’e toba iha hadaak leten no fatin simples maibé sente hela duni iha uma, maibé agora hela iha fatin alojamentu Fundasaun Haburas no eskola SMP 3 sente ladun konfortavel ba ami nia familia.”