Reportajen David da Costa
Komunidade iha Aldeia Makelab, suku Taiboko, Postu Administrativu Pante Makassar, Reijaun Administrativu Espesiál Oekusse Ambeno (RAEOA) husu ba Governu, Liuliu ba iha Edukasaun RAEOA atu loke eskola Ensinu Basiku Terseiru Sikulu ka SMP iha Suku Taibako, nune’e Estudante sira husi suku Taibako labele la’o dook ba eskola.
Ba Neon Metin Komunidade Aldeia Makelab, suku Taiboko, Lusia Colo, hateten, kona-ba edukasaun ne’e mós sei problema, tanba labarik sira ne’ebé remata sira nia eskola ensinu basiku iha ne’e, sira tenki kontinua fali sira nia eskola terseru sikulu iha suku Lifau, tanba eskola terseiru sikulu iha suku ne’e laiha.
No labarik sira ne’ebé eskola ba dadersan sira tenki ader sedu, no sira eskola dader ne’e hahú tuku 5 liu sira sai husi uma, to’o iha eskola iha dadersan tuku 7 liu no iha tuku 8:00 sira tuir aula. Maibé ba estudante sira ne’e maka eskola iha loraik iha tuku 13:00 nian, sira sai husi uma iha tuku 10 liu to’o iha eskola tuku 12 liu hanesan. No eskola sai fali iha tuku 17:00 loraik, labarik sira fila uma balun to’o fali uma iha kalan tuku 7 ba leten.
“Iha ne’e eskola SD ne’e besik ami, ne’ebé ami nia oan sira ba eskola ne’e besik hela ami, maibé ba fali iha SMP maka ami nia oan sira tenki la’o dook maka ba eskola, SMP sira husi ami nia ba fali eskola iha suku Lifau. No ami nia oan sira eskola loraik ne’e mai fali kalan maka foin to’o uma. Ami tau kami nia oan sira kalan tuir dalan maka hetan dezastre karik ita labele hatene,” dehan komunidade Lusia Colo, ba Neon Metin, Iha Aldeia Makelab, suku Taiboko Oekusse, Segunda 28/08.
Tanba ne’e, hakarak husu ba governu atu bele loke eskola Ensinu Basiku Terseiru Sikulu iha Suku Taiboko, atu nune’e labarik sira labele la’o dook ba eskola.
Nune’e mós Estudante Bargita Marciana Leos, epersa nia sente triste loos, tanba iha suku Taiboko laiha eskola Ensinu Basiku Terseiru Sikulu. Bainhira estudante sira iha ne’e remata nia eskola ensinu basiku Segundu Sikulu, tenki ba kontinua fali sira nia eskola Terseiru Sikulu iha suku Lifau nian.
“Ami sente kolen, tanba Ami ba eskola dook loos, ne’ebé ami sai husi uma iha tuku 10:00 dadersan to’o iha ami nia eskola iha tuku 12 liu, depois iha tuku 13:00 ami foin tuir aula, no sai fali iha tuku 17:00 loraik. eskola sai ami fali uma iha tuku 7 kalan maka foin to’o uma. Banhira kalan ona ami tuir dalan ami tauk ema nauk ami. Maibé ami la’o maka kareta iha ami sae, entaun ami to’o uma lalais,mas kareta laiha ami kalan mak to’o uma,”nia hateten.
Tanba ne’e, hakarak husu ba governu, “atu loke SMP iha ami nia suku, tanba ami nia suku ne’e dook husi eskola SMP, ami hakarak SMP besik iha ami nia suku, atu nune’e ami labele la’o dook. Bele mós loke eskola SMA iha ne’e para ami labele ba tama iha Oekusse no ami hela deit iha ami nia suku maka eskola,
Hatan ba Prekupasaun hirak ne’e, Diretór Edukasaun, Reijaun Administrativu Espesiál Oekusse Ambeno (RAEOA), Daniel Maunu, hateten, ko’alia kona-ba atu loke Eskola Ensinu Basiku Terseiru Sikulu ka SMP, iha Suku Taiboko, ne’e presiza tetu buat hotu-hotu hafoin loke eskola. loke Eskola tenke prense padraun husi Ministeriu Edukasaun, tenki iha rekursu umanu, iha fatin atu loke eskola, para ba oin labele hetan difikuldade. Nune’e mós presiza haree populasaun sira iha ne’ebá, iha suku ne’e ema produtivu barak liu ka, ou ferik katuas maka barak liu, atu nune’e kontinuasaun eskola ne’e tenki la’o nafatin, ne’e rekejitu kiik ida.
“Tinan kotuk, Ita loke eskola Terseiru Sikulu 9 iha fatin hotu iha postu haat iha Okeusse, portantu sei iha tan fatin sira seluk ne’ebé ita haree mós presiza tau duni iha ne’ebá, maibé tenke fase por fase, atu labele sai vitima fali iha dalan klaran. Tan ne’e ita tenke haree didiak, la’os iha Suku Taiboko mesak, maibé fatin seluk sei iha tan. Ita nia planu ne’e la para, ita la’o nafatin atu loke eskola no rekrutu professores sira ita bele netraliza movimentu estudante iha fatin hotu-hotu,”esplika Daniel.
Haktuir tan, Atu loke eskola ida, tenke iha kualidade. Tanba hakarak estudante sira iha kualker nivel de ensinu ne’e iha kualidade ho resultadu ne’ebé diak, ne’ebé atu loke eskola ida labele loke asal deit, depois iha dalan klaran mestri la to’o, fasilidade la to’o ne’e mós probelma. Tanba ne’e atu loke eskola ne’e tenke tetu buat hotu diak para eskola ne’e la’o ba oin, povu nia oan sira fiar metin katak eskola ne’e diak no sira bele aprende.