Home Analisa Ha’u nia kanuru-tohar

Ha’u nia kanuru-tohar

0
1490

MAPA konaba fronteira iha Naktuka no NTT. [Foto: Doc. Rui Pinto | 19.02.2024]

Hakerek nain Rui Pinto – Peskizador Independent

Iha Jullu 2023, ho konstituisaun IX Governu Konstitusional públiku espera katak Prezidensia da Repúblika bele iha kapasidade no lideransa hodi hakuak atores politiku hotu-hotu no loke dalan ba konsensu kona-ba ezekusaun programa xavi ne’ebé IX Governu konstitusionál identifika nu’udar prioritáriu no moos asegura melloramentu, replikasaun no expansaun husi programa XVIII Governu konstitusionál lansa nu’udar pilotu. Iha momentu ne’ebá ho retifikativu, sosiedade tomak hein paktu no konsensu ba futuru, maibe durante períodu ne’eba (Jullu-Dezembru 2023) ita hahú rona keixa husi destruisaun husi aparellu Estado nian husi partidu ne’ebé kaer ukun, ne’ebé hahú abordajein bongkar-pasan ba re-estruturasaun administrasaun.

Iha rohan husi 2023 ita sasin aprovasaun orsamentu ho karakter urjente no sem-diskusaun kle’an iha parlamentu nasional. Iha primeiru trimestre 2024 iha rejista problema lubuk iha setór saúde, edukasaun, no moos setor públiku. Iha situasaun deskontentamentu jeneralizadu, orgaun soberania rua (2) Prezidensia da Repúblika no Governu, hamutuk hahú atake sistemátiku hodi deskredibiliza (hamo’e/hafoer) orgaun soberania sira seluk ne’ebé permite ekilíbriu no balansu poder no representatividade no defeza justisa ba sidadaun hotu (Parlamento Nacional no Tribunais). Iha atake ikus ba liberdade espresaun, Prezidente da Repúblika deskredibiliza preokupasaun organizasaun sosiedade sivil kona-ba kestaun importante hanesan justisa no direitu ba rai. Hanesan bainbain, iha rai-liur Prezidente da Repúblika deskreve Timor-Leste nu’udar demokrasia multipartidária dinámika[i], maibe iha rai-laran, envés de Na’in Prezidente da Repúblika simu realidade demokrásia multipartidária, bainhira partidu politiku ruma hato’o hanoin ne’ebé la hanesan Prezidente da Repúblika no Governu, partidu ne’e “ko’alia mangame” no lider politiku no reprezentante povu iha Parlamentu nasional “lalika hatama sira nian kanuru-tohar” ba asuntu kontroversu fronteira terreste.

Koluiu ka kazamentu entre instituisaun rua (Prezidensia no Governu) hahú hamosu ona organicamente ligasaun entre sidadaun hotu-hotu ne’ebé sente lia-laek no parlamentares sira ne’ebé iha devér atu lori lia husi ema kbi’it la’ek no moos sei hamosu valorizasaun ba papél Tribunais ne’ebé sei asegura justisa ba ema hotu.

Prosesu demarkasaun fronteiras hahú kedas iha UNTAET nia tempu no envolve ema barak, balun mate tiha ona, balun nonok daudaun. Servisu ne’e, kontinua durante assembleia constituinte ne’ebé ita sasin diskusaun kona-ba inkluzaun Fatu Sinai iha konstituisaun (proposta husi FRETILIN) ne’ebé la pasa. Prosesu ne’e kontinua ho estabelesimentu husi I Governo Konstitusionál. Iha momentu ne’ebá, nasaun rua (Timor-Leste no Indonésia) simu fronteira ne’ebé akordadu nanis entre nasaun kolonizadór rua (2) Portugal no Holanda[ii] ne’ebé hakotu liu husi tratadu 1904, no moos desizaun arbitral ida ne’ebé mosu iha 1915 ne’ebé konsentra iha parte enklave Oé-Cusse.

Governu rua aseita akordu ne’e, bazeia ba fundamentu jurídiku no diskusaun ne’ebé tuir loloos hahú molok referêndum 1999 no haktuir aplikasaun konseitu jurídiku “uti possidetis juris” no prinsípiu direitu konsuetudináriu jeral, ne’ebé hato’o katak territóriu Timor-Leste (independente) korresponde ba Unidade territorial ne’ebé Portugal sira ukun uluk[iii].

Hare’e ba dokumentasaun/kartografia ne’ebé prodús durante periodu Olanda ukun Arkipelagu ne’ebe ohin loron ita bolu Indonézia, no hare’e moos ba dokumentu/mapas ne’ebé prodús husi Governu Indonésia molok 1999 ita iha dokumentu importante rua ne’ebé ajuda ita nia kompreensaun ba disputa daudaun, ida mak husi 1933 no ida mak husi 1993.

Iha 1933, Olandes sira prodús dokumentu ho interpretasaun ne’ebé questionável husi tratadu 1914 no moos dokumentu sira ne’ebé prodús iha 1915[iv]. Dokumentu ne’e rezulta iha konflitu entre militar Indonéziu no militar Australianu (UNTAET) iha Mota Ain iha outubro 1999, ne’e rezulta iha morte husi militar australianu ida[v]. Loloos konflitu ne’e mosu tan UNTAET utiliza mapa/kartografia ne’ebé Governu Indonézia prodús ba 27a provínsialiu husi BARKOSURTANAL iha 1993, no militar Indonésia utiliza filafali interpretasaun ba mapa ne’ebé prodús husi Olanda iha 1933. Haktuir interpretasaun militar Indonézia nian Mota Ain tama fali ba Indonézia nune’e militar Indonézia tiru mate militar Australianu tan militar tama fali ba territoriu Indonéziu, maibe hanesan ita hatene hotu hatene, ida ne’e laloos, tan Mota Ain iha Timor-Leste.

Dokumentu importante seluk ne’ebé importante ba análize mak kartografia no dokumentu ne’ebé UNTAET uza hodi hala’o nia servisu iha fronteira. Dokumentu ne’e, ne’ebé prodús husi BARKOSURTANAL (1993)[vi] formaliza no ofisializa fronteira entre 27a provínsia (Timor-Timur) no Nusatenggara haktuir interpretasaun Governu Indonésia nian ba tratadu 1904 ne’ebé la halai se’es husi interpretasaun Timor-Leste nian daudaun no moos populasaun iha Naktuka. Parte ne’ebé sai polémika ohin loron (Naktuka) kobre iha karta/Mapa ho kódigu 2306-613 ne’ebé leitór sira bele asesu.

Diverjénsia iha Naktuka rezulta husi vizaun jeopolítika ne’ebé la hanesan[vii] entre Timor-Leste no Indonézia no moos vizaun jeopolítika husi negosiadór xefe no sosiedade sivil tomak inklui partidus politiku opozisaun. Duvida interesante husi kestaun ne’e halo nusa mak vizaun jeopolitika ema ida deit, bele hanesan vizaun jeopolitika husi nasaun tomak ida?

Timor-Leste liu husi parseria téknika ho klibur universidades prestijiadas halo revizaun ba kartografia ne’ebé Indonésia prodús iha 1993 no kompara interpretasaun sira husi fronteira ne’ebé define iha 1904. Interpretasaun bazeia ba sobrepozisaun fronteira 1904 (eskala 1:100000) no imajen satélite IKONOS ho rezolusaun a’as (1989 – 1999) ne’ebé ita hare’e diferensa bo’ot tebes iha mota ne’ebé uluk (1904) suli tuir dalan ne’ebé la hanesan ohin loron (1999) no ida-ne’e loke dalan fila-fali ba diverjénsia iha opiniaun.

Biar nune’e importante realsa katak ita sei iha hela marku-antigu (tempu portugés/olandés) ne’ebé ita no peskizadór sira hare’e no utiliza iha Oé-Cusse hodi fundamenta interpretasaun ba liña fronteira terrestre[viii]. No biar iha kritika balun husi Indonézia katak Timor-Leste la respeita akordu, realidade mak tuir interpretasaun ne’ebé Timor-Leste halo ba Naktuka, ne’ebé haktuir dokumentu BARKOSURTANAL, 1993, Naktuka hola parte husi Timor-Leste, no kestaun disputa rezulta husi politika espansionista Indonézia atu ezerse soberania ba Fatu Sinai (Pulau Batek) atu permite nian ohin loron atu expande nia direitu asesu riku-soin tasi.

Iha fronteira 1904 ba zona ne’ebé sai polémika (Naktuka), Noel-besi nia limite oeste mak nia ain-klo’ot ikus localiza ba iha nono (kdadalak) tuinan (Nonotuinan)[ix] ne’ebé ain-kloot ikus iha oeste ne’ebé suli husi Noel (Mota boot/Oe inan) NoelBesi molok be’e mota suli ba tasi. Liu tiha 2000 Noelbesi hahú lakon ninia “ain-kloot” nu’udar rezultadu husi servisu regularizasaun ribeira Noebesi ne’ebé Indonézia halo no ne’ebé rezulta iha alterasaun substansiál ba be’e dalan.

Tan sá mak Indonézia la simu fronteira ne’e no propoin atu uza Noebesi (Oe-inan daudaun) no haluha Mota nia ain-klo’ot ne’ebé Portugal no Olanda ne’e uza iha 1904 nu’udar fronteira no ne’ebé Governu Indonézia usa ba fronteira entre Provinsias? Tansa mak negosiadór prinsipal aseita atu foti “median line” (fahe klaran) no fo rohan sorin balun husi Naktuka Timor-Leste ba Indonésia?

Ne mak duvidas husi sosiedade sivil no moos partidu polítiku, daudaun kestiona, no Na’in Prezidente da Repúblika dehan lalika tama kanuru-tohar, no defende Negosiadór xefe no fiar metin katak nia kapasidade no moos poder atu fó rai Timor-Leste ne’ebé disputa hela ba nasaun seluk.

Se ita uza fronteira ne’ebé prodús husi BARKOSURTANAL (1993)[x] no materializa fronteira entre 27a provínsia (Timor-Timur) no Nusatenggara ne’ebé sai interpretasaun Governu Indonésia nian ba tratadu 1904, entaun, klaru katak Fatu Sinai (Pulau Batek) sei sai parte integrante husi territóriu Timorense[xi] no ida ne’e sei difikulta demarkasaun fronteira marítima Timor-Leste ho Indonézia, buat ida ne’ebé ita nia lideransa hakarak despacha tan otas la’o daudaun. Alem de ida ne’e, se ita utiliza fronteira ne’ebé prodús husi BARKOSURTANAL (1993) dala-ruma Indonézia no Australia moos presiza revê sira nia akordu kona-ba “Establishment of Certain Boundaries in the Area” (Maio 1831) ne’ebé loke ba asinatura iha 9 outubru 1972, no hahú vigora iha 8 Novembru 1973 (UNTS 319).

Se ita estuda didi’ak, abordajein “give and take” ne’ebé ekipa negosiasaun fronteira husi Timor-Leste fakar mai públiku no Parlamentu Nasional no sijilu Estado, importante realsa katak se Timor-Leste simu Fatu Sinai (Pulau Batek) nu’udar parte husi Indonézia, Indonézia iha direitu atu foti área luan-liu husi parte tasi[xii] no Timor-Leste, liu-liu Oé-Cusse sei sasin, hanesan daudaun utilizasaun tasi ba atividades komersíal indonézia nian (transporte merkadoria) iha Zona Ekonómika Eskluziva (ZEE) Timor-Leste nian[xiii], nune’e importante husu tuir: Se mak fo? Se mak simu? Sa ida mak ita fo? Sa ida mak ita sei simu?

Dala ida tan, importante tebes públiku tomak rona husi negosiadór xefe… Rona didiak la’e… Seráke Negosiadór xefe halo akordu ho Kandidatu Prabowo ka hanesan espesialistas australianu balun sira sujere, hodi Indonézia ajuda Timor-Leste iha parte fronteiras maritimas? Sa ida mak nia (negosiadór xefe) promete ba Jen. Prabowo? Sa ida mak Jen. Prabowo promete ba negociador xefe, karik Jeneral ne’e sai Prezidente da Repúblika iha Indonézia? Liu-liu relasiona ho negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste – Australia.

Dala ida tan ita nia viziñu sei akompaña ho didiak Negosiadór ninia ain-fatin, viziñu iha ona nia estratéjia preparadu atu negoseia fronteira marítima ho Timor-Leste, independentemente husi estratéjia, aliansas, promesas no ofertas ne’ebé negosiadór xefe halo ba Indonézia. Maski negosiadór xefe bele estratega brillante, realidade mak nia komprometidu ona tantu ho Indonézia hanesan moos ho Australia, ne’ebé rejistu nia ain-fatin hotu no moos hahalok paralelu seluk ne’ebé nasaun seluk koko atu abafa.


[i] https://www.bbc.co.uk/iplayer/episode/m001w5qy/hardtalk-jose-ramos-horta-president-of-timorleste?page=4

[ii] Matos, J. (2003). Criação e exploração de uma infra-estrutura de informação geográfica em Timor-Leste. Finisterra38(75).

[iii] Teles, M. G., & Teles, T. L. M. G. (1999). Timor Leste. Separata do II Suplemento do Dicionário Jurídico da Administração Pública, 568-674.

[iv] Dokumentu husi 9 Fevereiru 1915 kona-ba konstrusaun markus iha Oe-Cusse no Dokumentu husi 22 Abril 1915 kona-ba konstrusaun markus iha rai-boot inklui mota ain;

[v] Kelly, M. J., McCormack, T. L., Muggleton, P., & Oswald, B. M. (2001). Legal aspects of Australia’s involvement in the International Force for East Timor. International Review of the Red Cross83(841), 101-139.

[vi] Badan Koordinasi Survey dan Pemetaan Nasional” ajénsia nasional indonézia nian ne’ebé responsável atu estabelese fronteiras entre provínsias ne’ebé kria iha 1993 mapa ho eskala 1:25 000, ne’ebé bele hare’e ninia kuadríkula iha link no ne’ebé respeita interpretasaun

[vii] Kartini, I., Perdana, A., & Kosandi, M. (2023). Examining a Critical Geopolitics in the Determination of Indonesia and Timor Leste Land Boundaries in Noel Besi–Citrana Segment. Journal of Humanities and Social Sciences Studies5(4), 61-71.

[viii] Matos, J. (2012). Fronteiras Terrestres Conceitos e Aplicacao. Inclui processo de demarcação da fronteira terrestre entre a Indonésia e Timor-Leste. Lidel

[ix] Rato, D. (2019). Legal Conflicts in the Border Dispute between Indonesia and Timor Leste. Lentera Hukum6, 353.

[x] “Badan Koordinasi Survey dan Pemetaan Nasional” ajénsia nasional indonézia nian ne’ebé responsável atu estabelese fronteiras entre provínsias ne’ebé kria iha 1993 mapa ho eskala 1:25 000, ne’ebé bele hare’e ninia kuadríkula iha link no ne’ebé respeita interpretasaun

[xi] Rato, D. (2019). Legal Conflicts in the Border Dispute between Indonesia and Timor Leste. Lentera Hukum6, 353.

[xii] Sunyowati, D., Adam, H., & Vinata, R. T. (2019). The principles of uti possidetis juris as an alternative to settlement determination of territorial limits in the oecusse sacred area (Study of the NKRI and RDTL Boundaries). Yuridika34(2), 279.

[xiii] Lei 7/2022 Kona-ba FRONTEIRAS MARITIMAS DO TERRITORIO DA REPUBLICA DEMOCRATICA DE TIMOR-LESTE

NO COMMENTS