Home Notisia La’o Hamutuk: Investe ba agrikultura sustentável hodi asegura ema nia direitu ba...

La’o Hamutuk: Investe ba agrikultura sustentável hodi asegura ema nia direitu ba ai-han

0
588

Produtu lokal. [Foto: Santy | 28.04.2022]

Reportajen Zevonia Vieira

Relasiona ho loron mundial ai-han ho tema Direitu ba ai-han atu hadi’ak moris no futuru, ne’ebe dehan katak asesu ba ai-han ne’e sai hanesan ema nia direitu, nune’e nasaun sira hotu tenke esforsu-an atu investe no prioritiza atividade produsaun ai-han ho nune’e atu reziliente liu tan.

Liuhusi komunikadu imprensa ne’ebe Neon Metin asesu husi La’ Hamutuk relata katak loron mundiál ai-han ne’e fó hanoin mós mai ita hotu katak povu Timor-Leste barak mak sei hasoru problema asesu ba ai-han ne’ebé natoon no nutritivu, ne’ebé sei fó impaktu ba sira nia moris ohin loron no ba futuru. Fatór boot balu ne’ebé sai kauza ba problema kuran ai-han no malnutrisaun iha ita nia rain mak produsaun ai-han iha rai laran ne’ebé seidauk másimu no dependénsia ba importasaun ai-han husi rai li’ur ne’ebé barak mak la ho nutrisaun di’ak.

Liu tiha tinan rua-nulu resin, governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu sira gasta ona osan tokon ba tokon ba setór agrikultura, peska, pekuária no floresta maibé seidauk konsege asegura povu hotu nia direitu ba ai-han. Ami rekoñese katak governu no parseiru dezenvolvimentu sira implementa ona programa lubuk ida hodi dezenvolve setór agrikultura hanesan harii irrigasaun, distribui tratór, fahe fini no adubu sira, no tau extensionista iha area rural sira. Maibé, orientasaun programa sira ne’e barak liu mak ba hasa’e produsaun foos no batar no seidauk fó atensaun hanesan ba produtu lokál seluk. Nudár konsekuénsia, Timor-Leste agora la’ós importa de’it foos, maibé importa mós produtu seluk ne’ebé antes ne’e ita nia agrikultór sira prodús maka’as hela, hanesan fehuk-ropa, liis no tomate ne’ebé oras ne’e ita hatama tonelada-ba tonelada husi Indonézia.

Situasaun ida ne’e sai hanesan preokupasaun boot ba ita hotu tanba iha tempu hanesan ita nia area agrikultura menus ba beibeik tanba konverte ba harii infrastrutura fíziku sira hanesan estrada, edifísiu, no hela fatin sira.  Agrikultór sira barak mós mak idade aumenta ba beibeik no afeta ba sira nia produtividade. Ita mós tenke hasoru impaktu boot husi mudansa Klimatika ba setór agrikultura ne’ebé sei aumenta ba beibeik. 

Nune’e iha oportunidade Loron Mundial Ai-han 2024 ne’e, ami hakarak hato’o ami nia hanoin no rekomendasaun balu ba Governu kona-ba oinsá bele haforsa ita nian setór agrikultura hodi asegura povu nia Direitu ba Ai-han ne’ebé natoon ho nutritivu, tuir dalan ne’ebé sustentavel. Iha ámbitu debate proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025, ami espera katak rekomendasaun sira ne’e bele ajuda Governu no Parlamentu Nasionál atu diskute ho kle’an no aprova orsamentu ida ne’ebé sensitivu ba problema sira ne’ebé ita nia setór agrikultura hasoru.

Relasiona ho ida ne’e La’o Hamutuk hato’o rekomendasaun ba governu atu konsidera katak, atu prioritiza Kapasitasaun no formasaun ba agrikultór, peskadór no hakiak animal sira atu hasa’e produsaun no jestaun tuir dalan ne’ebé sustentável. Kapasita mós família agrikultór no peskadór sira atu bele hadi’ak sira nia moris liu husi diversifikasaun ekonomia ka fonte de rendimentu oin-oin.

Rezolve problema falta bee ba agrikultura, liu-liu iha tempu bailoron, ne’ebé afeta kuaze agrikultór sira hotu. Ida ne’e bele hala’o liu husi estabelese sistema irrigasaun eskala ki’ik ka sistema kapturasaun bee iha foho sira hodi hamoris fali bee matan sira ne’ebé sempre maran durante tempu bailoron nian.

Suporta grupu no negósiu ki’ik sira ne’ebé halo prosesamentu ba produtu agrikultura atu iha asesu ba ekipamentu modernu sira nune’e bele hamosu produtu ne’ebé kompetitivu ho produtu importadu sira. Ekipamentu sira ne’e inklui ekipamentu ba embalajen no ekipamentu hodi koko konteúdu nutrisaun.

Kria ambiente atu agrikultór sira bele asesu di’ak liu tan ba merkadu liu husi hadi’ak estrada rural sira atu fasilita movimentu ba komunidade no sira nia produtu sira ba merkadu. Iha tempu hanesan limita importasaun ba produtu agrikultura ne’ebé bele prodús ona iha rai laran.

Suporta nafatin peskadór sira, ho fasilidade peskas ne’ebé adekuadu no asesu ba merkadu ne’ebé di’ak liu no inkorpora produtu peska iha programa merenda eskolár no Fornesimentu ai-han ba instituisaun públiku sira.

Halo identifikasaun no kontrola produtu agrikultura la’ós-foos ne’ebé ita kontinua importa maske ita iha poténsia maka’as ba produsaun iha rai laran, hanesan fehuk-ropa, ikan fresku no ikan maran, liis no tomate, ne’ebé kontinua tama husi Belu-NTT tanba bele hamate produsaun rai laran. Suporta ita nia agrikultór sira atu halo produsaun ba produtu sira ne’e.

Fó prioridade orsamentu ba promove hortikultura, hakiak animal no hakiak ikan  iha nivel uma kain atu bele prodús produtu ne’ebé saudável no iha nutrisaun di’ak ba família,

Promove diversifikasaun ai-han no konsiensilizasaun hodi muda kultura han, nudár dalan ida hodi hamenus importasaun foos no promove ai-han lokál seluk ne’ebé nutritivu liu.

Promove agro-ekologia, uza rekursu lokál atu hasa’e produsaun liu husi dalan ne’ebé la estraga meiu-ambiente no kontribui ba hadi’ak Klimatika.

NO COMMENTS