Reportajen David da Costa
Tinan ida ne’e Timor-Leste kompleta nia istória konsulta populár ba dala 26 mak sosiédade sivil sira husu ba Governu atu mellora diak liu tan infraestrutura basika liu-liu estrada bee moos, saneamentu, uma, fasilidade sira ne’ebé bele permite,inkluzivu ba sidadaun hotu-hotu iha posibilidade hetan ninia direitu.
Direitór Ezekutivu Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) Valentim da Costa Pinto hatete, loos duni, depois Timor konkista nia luta ne’ebé formaliza ka restaura indepedensia iha 2002 mai to’o agora rekoñese hahú kedas husi primeiru governasaun mai to’o ohin ne’e, governu, estadu halo esforsu maka’as, hodi bele prienxe dezenvolvimentu liu-liu halo nusa bele asegura sidadaun sira nia direitu ba servisu públiku sira ne’ebé di’ak, dignu no sustentavel.
“Maibé husi tempu ne’eba to’o agora ita ultrapasa dékada rua, maibé ita nafatin hasoru situasaun balun ne’ebé presiza mellora, liu-liu husi aspetu kona-ba infraestrutura bázika iha ne’ebé haree liu-liu la’ós konetividade estrada de’it, mais bee moos, saneamentu, uma, fasilidade sira ne’ebé bele permite, liu-liu fasilidade sira ne’ebé tenke inkluzivu ba sidadaun hotu-hotu iha posibilidade hetan ninia direitu ba hetan tratamentu públika sira ne’e kuaze seidauk natoon liu-liu ba ita nia populasaun ne’ebé iha area remotas do’ok husi kapitál sira ne’e rekoñese sei iha problema lubuk ida ne’ebé sria hasoru maka Infraestrutura bázika envez Parlamentu Nasionál aprova osan ba infraestrutura atu mellora konetividade liu-liu estrada sira ne’e,” Dehan Diretór Ezekutivu FONGTIL Valentim ba jornalista sira iha Asosiasaun Hak Farol, Tersa 26/08.
Nia haktuir atu nune’e ema hotu-hotu iha oportunidade bele goza nia direitu, asesu sasan sira ho di’ak, entaun sira bá hariku an, kria kondisaun ba sira nia an ne’ebé sei nafatin tau povu situasaun riksu ne’e buat ruma ne’ebé haree. Maibé, saida mak haree liu-liu kona-ba joven no dezempregu situasaun ida ne’e mak kontinua infrenta husi tinan ba tinan liu-liu ba joven produtivu ne’ebé remata universidade no sentru formasaun sira ne’ebé laiha oportunidade barak hodi bele halo kontribuisaun ba ninia rai, liu-liu ba dezenvolvimentu sira ne’ebé iha.
Maibé, piór liu mak joven sira kontinua deside hodi bele buka sorti iha ema nia rai, sai, ema tama ne’ebé situasaun ne’e ladun igual, governu halo esforsu halo relasaun servisu ho nasaun sira ne’ebé atu fó oportunidade servisu ba joven sira mais ba ami ida ne’e ladun estratéjiku, tanba responde situasaun temporáriu de’it.
“Mais ita hakarak ne’e tenke iha oportunidade ne’ebé joven sira bele halo kontribuisaun mais bele asegura nia sustentabilidade, ita iha rai barak iha Timor ne’ebé sei abandona ne’ebé ita rekomenda ba governu atu kapitaliza ita nia Banku Nasionál sira hodi bele fó kreditu ba setór privadu sira bele halo buat ruma. Ita hanoin governu labele sai fali hanesan fatin servisu, governu tenke apoiu setór privadu bele halo investimentu ba area sira bele kria kampu traballu ba joven produtivu sira ne’ebé gradua mai husi universidade no sentru formasaun sira,” hatutan nia.
Nia explika, husi aspetu kona-ba transparansia no akuntabilidade buat ida ne’ebé presiza tau matan, loos duni governu kompleta ona kona-ba instrumentu servisu sira, liu-liu ba instuituisaun sira ne’ebé iha kna’ar atu halo investigasaun akompañamentu edukasaun, mais sasan sira ne’e mós seidauk natoon, tanba iha ameasa barak kona-ba jestaun ba propriedade estadu ninian.
ekipamentu estadu ninian, sasan sira ne’ebé ita halo mais abandona, laiha prátika, funsionáriu sira ne’ebé iha liu-liu la hatudu komportamentu uza sasan sira ho arbiru, laiha responsabilidade sasan sira ne’e barak, inklui mós ba prióridade despeza sira ne’ebé sai ameasa ba kestaun Finansas Públiku,” Nia dehan.
Nune’e mós Direitór Ezekutivu Luta Hamutuk, José Alves da Costa hatete, komemora loron 30 Agostu, liu husi ida ne’e primeiru hakarak fó agradesimentu ba povu Timor-Leste ne’ebé uluk tuir votasaun iha 1999 ho sira nia brani, no esforsu tomak mak konsege maiória hetan votus maiória ba ukun rasik-an.
Tanba ne’e hakruuk ba erói sira, tanba sira nia esforsu tomak konsege akomula sidadaun hotu-hotu oinsá liberta ninia an husi invazor. Depois 2002, restaura independensia, forma governu, no estadu rasik, konsege halo forma instituisaun sira, hodi dezenvolve Timor ne’e, iha mudansa lubuk ne’ebé hetan kompara Portugál nia okupasaun ilegál durante tinan 400 resin ona ne’e, iha diferensia lubuk ne’ebé Timor hetan, nune’e mós ho Indonézia.
“Maibé labele kontente ho progresu uitoan ne’ebé ita iha, ha’u atu bele dehan ukun-an ida ne’e halo ema barak ne’ebé uluk nunka imajina atu sai boot, konsege sai boot, nunka imajina atu hela uma mutin, konsege hela uma mutin, nunka iha mehi ida atu hetan karreta ida, ka motor ida konsege hetan, nunka iha mehi atu tama universidade konsege tama. Mudansa sira ne’e ita labele ignora, haluha, maibé nafatin alarga hanesan fó xamada atensaun ba makaer ukun sira, ne’ebé tinan lima-lima troka malu hela de’it, la’ós ema foun,” dehan Direitór Ezekutivu Luta Hamutuk.
Tanba tinan lima-lima sira ne’e de’it mak troka malu, ida, rua mak sikat leet, soké haketak iha loron reflesaun ida ne’e, komemorasaun ida ne’e liu-liu partidu polítiku sira tenke halo reflesaun boot ba sira nia an, sá di’ak ida mak sira halo ona ba rai, no ba povu ida ne’e. No saida mak sira seidauk konsege atinje no oinsá mak atu atinje buat ne’e, nune’e to’o mehi ida ukun rasik an ne’e, kaer rasik kuda tali, bele to’o mehi ida katak libertasaun povu.
“Libertasaun pátria loos ona, ita nia Bandeira sa’e ona, ita nia emblema iha ona, ita nia hinu nasionál iha ona, mundu internasionál bele rekoñese ona katak Timor-Leste nu’udar nasaun foun ida. Maibé libertasaun povu, ha’u hanoin seidauk maksimaliza. Tanba ema uitoan de’it mak moris di’ak, moris kontente, iha povu lubuk ida ninia terus leten, entaun la’ós tanba ita laiha rekursu di’ak, la’ós tanba ita laiha rekursu naturais ne’ebé natoon, maibé pensamentu ukun na’in ne’e mak seidauk natoon,” nia dehan.
Tanba sei hanoin mak sira nia an, fó uluk preveleju ba sira nia an, duké ba sidadaun komum ida ne’e mak problema boot, ida ne’e mak haree ida setór edukasaun hakdasak, haree setór saúde hakdasak, infraestrutura bázika hakdasak, entaun buat sira ne’e mak loloos lori povu ne’e ba iha naroman, no prosperu, maibé la konsege atinje. Maibé, esperansa moris joven nian ne’e aumenta laiha tan de’it iha rai ida ne’e, tanba saida asesu ba servisu mós araksa, maske konstituisaun garante katak sidadaun hotu-hotu iha direitu atu asesu ba servisu, sidadaun hotu-hotu iha direitu atu hetan uma ida, rai pedasuk ida, maibé núfim buat sira ne’e la akontese.
Timor-Leste tinan 24 resin ona ukun an, entaun falla ne’e iha ne’ebé, falla ne’e iha ukun na’in sira, presiza hadia sira nia pensamentu korupto ne’e, presiza hadi’a sira mentalidade individualizmu, partidarizmu ne’e oinsá bele haree povu ne’e hanesan, maske Partidu maka bele keta-ketak, maibé sidadaun ne’e nafatin Timor, entaun rekursu saida de’it estadu ida ne’e atu jere husi jestór ka governasaun, tenke haree sidadaun ne’e hanesan.
Tanba haree ne’e iha diferensia boot entre munisípiu ida ba munisípiu seluk, entre simpatizante partidu ida ba partidu seluk, ne’ebé ódiu vingansa mak barak liu iha erra ukun an ida ne’e, ne’ebé buat sira ne’e tenke had’ia, maibé atu dehan aat liu, la at liu kompara Indonézia ho Portugál ne’ebé invade no okupa durante tinan atus resin. Loloos ne’e polítiku sira tenke halo reflesaun boot katak, rai Timor ne’e ba Timoroan hotu, Timoroan hotu iha direitu atu hetan moris di’ak, tanba ukun an ne’ebé mai, la’ós lori husi bandeza laran, maibé liu husi sakrifikasaun povu ne’ebé ain tanan, povu ne’ebé kiak iha foho ne’eba.
“Ha’u hanoin dala barak mós Primeiru Ministru atuál Xanana Gusmão mós ko’alia, ita bele kontente iha ne’e, maibé povu iha foho ne’eba ne’e sei terus agora nia kaer hela ukun entaun tenke lidera ninia membru sira ne’e, orgaun governante ne’e ho didi’ak atu fó esperansa moris ba sidadaun sira,” nia dehan
Nia argumenta agora mudansa sira ne’ebé iha foho ne’eba ne’e lá’os tanba kontribui husi governasaun ne’ebé troka malu ne’e, maibé ida-idak nia esforsu, ema barak liu husi survey Asia Fundation halo foin lalais halo lansamentu, joven lubuk ida idade 18-34 maiória 60 itall pursentu servisu iha li’ur duké iha rai laran signifika dezenvolvimentu iha rai laran la la’o. Maibé haree fila fali ba iha gastus orsamentu jerál kada tinan kuaze 80 itall pursentu ne’e han mohu de’it la halo ba investimentu, se la halo investimentu atu fó empregu mai husi ne’ebé, entaun presiza muda karakter gastus ne’e.
Tanba ba fali investimentu duké ba konsumu, ida ne’e mak tenke halo, ne’ebé hanoin ne’e ukun ne’e ema hotu nian, partidu se de’it mak ukun Timoroan nia partidu mak ukun, no Timoroan mak ukun malu, entaun tenke ukun ho didi’ak, haree sidadaun ne’e hanesan, labele partidariza fali.
“Ita bainhira haree, ha’u dala ruma sente laran moras tanba kualkér dezenvolvimentu polítika di’ak sira ne’e ba de’it munisípiu balun, munisípiu balun ne’e, hakdasak, to’o sira atu ba husi Dili ba ninia rai mós hanoin dala rua, tolu kompara ho sira seluk, entaun ne’e ita bele haree katak dez-igualidade ne’e iha ne’e. Ukun an ita hotu luta mais depois atu prienxe ukun an ida ne’e ba moris di’ak ida ne’e tanbasá mak tenke diskrimina, ida ne’e mak pergunta boot,” reforsa nia.
Nia esplika, entaun boot sira ukun, na’in sira, líder partidu polítiku sira, akadémiku sira tenke halo reflesaun boot ba iha loron 30 Agostu ida ne’e, sá di’ak mak halo ona, saida mak seidauk halo, dezafiu ne’e iha ne’ebé, no oinsá atu ultrapasa dezafiu sira ne’e hodi fó moris di’ak esperansa moris ba sidadaun sira atu labele halerik nafatin iha ukun an nia laran.
Tanba Iha munisípiu balun de’it mak dezenvolvimentu la’o, tanba haree katak iha balun ne’e atu asesu ba estrada araska, eskola sira balun ne’e didin laiha, eskola sira balun kadeira laiha, professor laiha, sementara iha fatin balun buat sira ne’e iha hotu, mais piór liu tan mak sira nia oan ne’e nunka eskola iha eskola públiku, eskola privada hotu ne’e ita haree katak iha diskriminasaun.
Maibé, entermus infraestrutura, no mós servisu públiku sira, haree tratamentu ba iha kartaun ka billete ruma ne’e mós la adekuadu, entaun buat sira ne’e mak ita konsidera diskriminasaun, entaun presiza hadia sistema sira ne’e, birokrásia sira ne’e tenke muda, oinsá sidadaun hotu-hotu sente laran kmaan, sentru fasil atu asesu ba servisu públiku sira ida ne’e mak haree katak iha diskriminasaun iha ne’e.
“Ha’u hanoin ne’e ita hotu sente, ita hotu hatene, iha fatin balun ema kontente, iha fatin balun ema halerik hela de’it, halerik ba estrada, bee moos, eskola, eletrisidade, saúde,” argumenta nia.
Nia akresenta, diskriminasaun seluk ne’ebé makaer ukun sira halo ida seluk mak sira hanesan ministru, sekretáriu estadu, deputadu sira moras ka la moras simu $600 dolares, hela iha uma ka hela uma seluk mós simu nafatin osan ba aluga uma nian. Maibé sidadaun sira moras atu mate mós aimoruk laiha, ne’e diskriminasaun, entaun polítika sira ne’ebé ladun favorese ba ema barak nia interese ne’e tenke muda, efisiensia, efikásia ba ezekusaun planu orsamentu ne’e tenke iha. Nune’e temi povu nia osan ne’e jere ho di’ak, se jere ba nia an rasik, jere nia partidu de’it ida ne’e mak haree iha diskriminasaun.
Timor-Leste ne’e kiik oan, povu juta 1 de’it mak ukun na’in sira husi 1975 to’o mai agora ukun an ninian, hamutuk mak ukun mós povu aat nafatin ida ne’e iha sira, tanba sira nia unidade ne’e laiha, sira la hatudu sira nia unidade, maibé hatudu fali sira nia arogansia, tanba ida-idak ho nia militante, mais piór liu tan mak militante ida apoiu de’it ida ne’e, diskrimina ida seluk, entaun ne’e la hadia komunikasaun di’ak, justru atu halo at liu tan.
Maibé, lideransa boot sira la fó lisaun di’ak ida ba jerasaun foun ida ne’e atu banati tuir, lidera sira justru loke hela grupu nune’e jerasaun sira tuir mai rai ódiu vingansa ba malu, ida ne’e sei nafatin akontese, se bainhira agora kedas lidera sira ne’e la tur hamutuk hodi ko’alia ba malu ho di’ak.
“Ne’ebé ba ha’u atu halo komunikasaun di’ak, atu tur hamutuk dame, ko’alia futuru nasaun ne’e lá’os tenke iha loron boot sira hanesan loron 30 Agostu, 20 Agostu, 20 Maiu, 12 Novembru maibé loron seluk mós sira bele halo, soké laiha votante di’ak, husi líder ida-idak tanba defende sira nia arogansia, hakarak ida maka’as liu ida seluk ida ne’e mak halo,” hakotu nia.