Home Notisia FONGTIL Sei Organiza Movimentu Halo Manifestasaun Hasoru PN, Tanba Hola Kareta 65

FONGTIL Sei Organiza Movimentu Halo Manifestasaun Hasoru PN, Tanba Hola Kareta 65

0
7353

Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) Ho Membru Rede Sektorál halo konferénsia Imprensa, (Foto-David)

Reportajen David da Costa

Relasiona ho Planu Pralamentu Nasionál atu sosa kareta foun ba deputadu/a sira iha PN, maka Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste  (FONGTIL) ho nia membru rede sektorál sira sei halo petisaun no laiha solusaun maka halo manefestasaun hasoru PN, tanba hola viatura ba  deputadu/a sira ne’e la necesariu ona.

Porta Voz Fongtil Januario Amaral hatete, Parlamentu Nasaionál  kontinua atu  hola kareta ba deputadu no deputada 65 iha PN ne’e, organizasaun  Fongtil ho nia Membru no Rede sektorál sei halo petisaun id aba PN no laiha solusaun maka Fongtil sei organiza povu no movimentu hotu-hotu tun halo manefestasaun.

“Se PN kontinua sosa kareta ita sei organiza petiasaun, ita sei organiza membru hotu kedas,rede sektoral sira hotu, no mos movimentu sosial sira para ita halo petisaun, dala ikus liu maka sei nafatin la aseita maka ita sei halo demostrasaun,” dehan Porta Voz Fongtil Januario Amaral liuhusi komfrensia imprensa iha salaun Fongtil Kaikoli, sexta 29/09.

Tanba, 0rganizasaun Sosiedade Sivíl (OSS) nu’udar parseiru estratéjiku ba Dezemvolvimentu Nasionál no hamutuk ho Governu hodi buka solusaun bá problema sira ne’ebé komunidade sira hasoru. Iha parte seluk organizasaun Sosiedade Sivíl mós hakarak promove partisipasaun sidadaun sira hodi hola parte iha prosesu dezenvolvimentu nasionál no promove analizé krítiku no solusaun alternativu hodi influénsia parte sira ne’ebé iha podér no kompeténsia bá foti desizaun.

Fongtil hanesan komponente ida husi organizasaun sosiedade sivil iha Timor-Leste ne’ebé hala’o knaar determinante iha prosesu konstrusaun Estadu, konsolidasaun Paz no demokrasia iha Timor-Leste liu husi mandatu haat (4) Fongtil mak hanesan Deziminasaun informasaun, Koordenasaun, Empoderamentu ba Membru no Advokasia.

Bazeia Konstituisaun RDTL artigu 48 Konstituisaun da Repúblika garante katak sidadaun ida idak iha direitu atu aprezenta petisaun, keixa ka reklamasaun ba órgaun soberanu sira ka autoridade relevante sira atu defende sira-nia direitu, Konstituisaun, lei no interese públiku.

Konstituisaun estabelese mekanizmu petisaun, keisa ka reklamasaun nu’udar direitu Konstitusionál  sidadaun hotu-hotu. Mekanizmu ida ne’e permite sidadaun ida-idak ou koletivamente iha asesu no komunikasaun direta ba órgaun soberanu sira no autoridade relevante sira, hodi aprezenta preokupasaun kona-ba kestaun relevante sira iha ámbitu interese públiku nian ba órgaun soberanu sira.

Norma ida ne’e ho ninia finalidade atu proteje no defende direitu individu no mós atu defende interese públiku, defende prinsípiu fundamentál sira iha Konstituisaun no defende legalidade demokrátiku iha Estadu ida-ne’e,

Nia explika, Preokupasaun Publiku no Baze Legál sira, deputadu sira mak titulár husi órgaun soberania ne’ebé reprezenta Povu Timor-Leste tomak, independente ba eleitorál ne`ebé mak sira eleitu ba. Ho ida-ne’e, sira halo funsaun importante tebes iha Demokrasia pluralista no partisipativa, distinge sira husi papél ne’ebé mak sira halo no poderes no direitu sira ne’ebé mak sira iha, hanesan mós responsabilidade sira ne’ebé mak sira tenke halo.

Tanba ne`e mak Fongtil ho nia Membru no Rede sektorál sira hakarak hato’o ba Parlamentu Nasionál katak Timor-Leste hasoru hela dezafiu no krize sosiál Multidimensionál ne’ebé rezulta violénsia no krime akontese kuaze iha territoriál laran tomak. 

“Relatóriu no rezultadu peskiza sira hatudu katak ita  41.8% populasaun Timor-Leste moris iha liña pobreza absoluta no multidimensionál. No tuir relatóriu Diresau Jeral Estatística Ministériu Finanças, SEFOPE no Organização Internacional do Trabalho (ILO) ne’ebé lansa iha loron 26 Janeiru 2023, koloka nivel dezempregu ita nia iha 5,1% no tuir relatóriu Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) 47.1% sofre malnutrisaun,” nia informa.

Ho situasaun sira ne’e maka Fongtil ho nia membru no Rede Sektorál sira ezize ba Parlamentu Nasionál atu kansela prosesu sosa karreta 65 ba Deputadu/a iha Parlamentu Nasional. Los duni iha Lei N.° 22 / 2023 de 29 de Dezembro Terceira alteracão ba Lei n°. 5/2004, de 5 de Maio. Estatuto ba Deputados iha artigu 12 alínea A hatete katak, iha Transporte ba Deputadu sira hodi halo misaun Parlamentu Nasional nian. 

“Maski realidade hatudu katak ita-nia povu sira sei moris kiak no mukit nia laran, maibé Nai Deputadu/a sira nafatin ho ksolok hodi goza Regalia oioin ne’ebé hakerek iha Estatutu ba deputadu/a sira hanesan; Artigu 16. no 21, Deputadu iha direitu ba pasaporte diplomátiku, Deputadu iha direitu ba asisténsia médika no medikamentu,” nia dehan.

Nia haktuir, maibé mós deputadu iha direitu ba pensaun sobrevivénsia nian, subsídiu reintegrasaun nian no subsidiu mate nian. Abono anuál nian estabelese husi Parlamentu Nasionál nian. Abono mensál nian estabelese husi Parlamentu Nasionál nian. Deputadu sira iha direitu ba sena prezensa nian ka suplementu adisionál sira. Pensaun sobrevivénsia nian atribuídu ba sobrevivente ka oan sira menores ka inkapas, Ho Montante pensaun sobrevivénsia nian hanesan 75% pensaun mensál nian.

Mas kustume despeza PN liuliu sosa kareta kada lejislasaun, iha potensia afeta ba impaktu sosiál katak politika alozamentu PN iha oportunidade hamosu esploitasaun rekursu finansa estadu sein halo konsiderasaun ba sustentabilidade fundu estadu no promove prosperiedade povu. Aktu sosa kareta regular iha PN la alinea ho prinsipiu justisa sosial katak inplementasaun politika alozamentu ne’e sei habo’ot defisiensia sosial no ekonomia liuliu fó ameasa ba direitu fundamental povu hodi moris dignu no prosperu.

Tanba ne’e Osan povu nian tenke utiliza ba prioridade fundamental hanesan saude, edukasaun agrikultura, infraestrutura hodi responde interese komunDeputadu/a sira iha Parlamentu tenke hatudu ezemplu  di’ak ba jestaun finanseiru, atu evita gastu dez nesesariu. Politika públiku hotu-hotu orienta ho objetivu prinsipál hodi garante bem star povo nian hanesan mensiona iha Konstituisaun Artigo 6 Objetivu Estadu.

Nune’e mós Fongtil ho nia membru no Rede sektoral sira husu ba Deputadu/a sira iha Parlamentu Nasional atu kansela sosa karreta foun. Tanba ne’e husu ba Deputadu/a sira iha Parlamentu Nasional atu fó prioridade ba programa dezenvolvimentu ne ‘ebe benefisiu diretamente ba Povo. Reforca transparensia no efikaz iha jestaun rekursu públiku, nune’e aumenta konfiansa povu ba Parlamentu Nasional,

Fongtil ho nia Membru no Rede sektoral sira husu ba Provedór Diretus Humano no Justisa atu halo Fiskalizasaun Abstratu ba Estatuto Parlamentu Nasional Tuir Artigu 150 Konstisuisaun RDTL nian.

Enkuantu sira mos rekomenda ba Membru Parlamentu Nasional atu reve Lei N. 22 / 2023 de 29 de Dezembro Terceira alteracão ba Lei n. 5/2004. de 5 de Maio, Estatuto ba Deputados iha artigu 12 alinea A, Artigu 16. no 21. No hatur kualidade no sensibilidade nu’udar reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional.

Iha fatin hanesan, Koordeandór CGT-TL, Jemicarter M. Dos Reis mos hatete, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian deklara katak tinan haat mai Timor-Leste osan sei hotu no ema hotu mos kampañia Timor nia mina ka Bayu undan sei maran, tanba ne’e maka PN tenke halo reflasaun ba ida ne’e.

“Hau hanoin katak importante tebes ba PN atu halo reflesaun, tanba ita hotu hatene katak ita nian mina ka bayu undan maran, entaun la necesariu ona ita nia PN atu hola kareta pradu. Tuir  lolos sira iha ona politika ida ne’ebe di’ak atu tau prioridade ba setór sira ne’ebe maka importante, sei ita la tau ba iha setór importante maka ikus mai ita nia  nasaun sei monu ba iha rai naruk fiscal,” dehan Jemicarter.

Nia argumenta “entaun ita lakoi ida ne’e atu akontese maka ita husu ba PN tenke halo reflesaun ona se la’os agora bainhira tan, tanba ita hotu hatene katak fontes orsamnetu estadu  ne’e mai husi petrolifeiru, tanba PM dekalar ona tinan tolu ka haat mai osan  laiha ona, sa alternativu maka ita atu hetan fali fundus husi setór sira seluk, entaun ita hanoin katak la necesariu PN atu hola kareta pradu”.

NO COMMENTS