Home Analisa Sukat Impaktu, Sentraliza Ema: Saida maka Ita Aprende hosi Rona Lian Komunidade...

Sukat Impaktu, Sentraliza Ema: Saida maka Ita Aprende hosi Rona Lian Komunidade Nian

132
0
inan feto ida tau matan hela ba nia modo tahan nebe nia kuda. [Foto: Oxfam iha TL]

Autór: Esther Nanjovu – Oxfam iha Timor Leste

Iha mundu ne’ebé nakonu ho dezenvolvimentu no mudansa sosiál, impaktu sira dala barak redús tiha ba númeru—ema hira maka ita atinji, finansiamentu hira maka dezembolsa, atividade hira maka kompleta ona. Enkuantu figura sira-ne’e oferese imajen ida kona-ba eskala, maibé ladún kaptura istória tomak. Impaktu loloos akontese durante prosesu ne’e la’o hela no neneik. Ida-ne’e reflete iha mudansa sira ne’ebé dura iha podér, reziliénsia, ekuidade, no oportunidade. La’ós de’it kona-ba saida maka implementa ona—ida ne’e kona-ba saida maka dura, transforma, no fó kbiit ba tempu-naruk hafoin projetu ka programa ne’e remata.

Impaktu la’ós buat ida ne’ebé ita ‘impoin’ – ida-ne’e buat ida ne’ebé ita deskobre. No bainhira ita sentraliza komunidade sira no rona ho klean sira nia lian, ita hetan komprensaun ida ne’ebé auténtiku liu kona-ba saida maka mudansa signifikativu loloos. Ita mitiga risku atu haree ba esperiénsia moris nian, kontestu kulturál, no aspirasaun sira hosi ema sira ne’ebé afetadu liu.

Limitasaun sira hosi Métrika Tradisionál sira: Métrika kuantitativu sira eziste kleur ona hodi oinsá avalia impaktu sira. No ida ne’e oferese klareza, konsisténsia, no komparabilidade—maibé dala barak ho kustu nuansa nian. Bainhira susesu define hosi kritériu simplifikadu, ida-ne’e bele insentiva susesu sira iha tempu badak nian maibé la konsege harii reziliénsia ba tempu naruk. Preokupadu liután, bainhira dadus sira foti la-hó diálogu signifikativu, komunidade nia risku trata hanesan sujeitu pasivu duké parseiru ativu sira iha mudansa. Atu sukat loloos saida maka importante, ita la’os hakat liu hodi haree de’it ba númeru sira maibé  haree ba aprosimasaun sira ne’ebé fó onra ba kompleksidade, kontestu, no esperiénsia moris nian.

Artigu ida-ne’e esplora oinsá mudansa avaliasaun hosi leten ba kraik no ba sentralizasaun komunidade nia-lian influensia no sai hanesan sasukat ba impaktu, maibé oinsá ita define ida-ne’e.

Hanesan Dr. Erin McFee husi Eskola Londres, departamentu Ekonomia, anota, intervensaun sira dala barak la ho intensaun estraga nia objetivu sira rasik bainhira fó prioridade ba regulamentu performativu duké harii konfiansa jenuínu1.

_________________

[1] https://www.lse.ac.uk/geography-and-environment/people/academic-staff/erin-mcfee

Rona hanesan Instrumentu ba Transformasaun: Rona la’ós de’it kortezia ida—ne’e metodolojia ida. Bainhira komunidade sira konvida mai atu define susesu, rezultadu sira iha mudansa maka’as. Rona signifika:

• Ko-kria enkuadramentu avaliasaun sira ho parte interesada lokál sira.

• Valoriza istória sira no esperiénsia moris nian hanesan dadus lejítimu.

• Rekoñese dinámika podér nian no redistribui autoridade foti desizaun nian.

Komunidade sira tenke muda atu la’os de’it fó informasaun—sira tenke hetan kbiit atu lidera konta istória kona-ba saida maka impaktu signifika ba sira. Bainhira atór lokál sira envolve ativamente iha formasaun no interpretasaun dadus, rezultadu sira iha nia signifikadu klean liu no narrativa sira impaktu nian ne’ebé auténtiku liu.

Ba Paradigma Foun: Atu sentra duni ema sira iha sasukat impaktu nian, organizasaun sira tenke simu mudansa paradigma ida:

• Husi estrasaun ba ko-kriasaun: Dadus tenke halibur ho komunidade sira, la’ós hosi sira.

• Husi métrika sira ba signifikadu: Númeru sira importante, maibé sira tenke kontestualiza hosi esperiénsia umana.

• Husi kontrolu ba kolaborasaun: Komunidade sira tenke iha ajénsia atu define, sukat, no interpreta impaktu.

Mudansa ida-ne’e presiza umanidade, pasiénsia, no vontade atu simu kompleksidade. Maibé, rekompensaun potensiál maka klean: impaktu ne’ebé la’ós de’it bele sukat, maibé signifikativu.

Ikusmai, métrika ne’ebé forte liu maka aktu husi rona nian rasik. Bainhira ita rona komunidade sira, sira nia hanoin sira forma programa sira ne’ebé relevante liu, sira nia lian orienta desizaun étika liu, no sira nia istória sira fó naroman ba dalan sira ne’ebé dadus mesak labele revela. Sukat impaktu sira importante. Maibé tau ema nu’udar sentru—rona duni sira—mak buat ne’ebé halo impaktu ne’e sai signifikativu.

‘Impaktu la’ós buat ne’ebé ita sura—ne’e buat ne’ebé ita lori ba oin, hamutuk.’ Esther Nanjovu – Oxfam iha Timor Leste.

Rekursu sira seluk:

https://givingcompass.org/article/centering-local-communities-how-donors-can-redefine-success-by-listening-to-those-they-support

A Beginner’s Guide to Impact Measurement – Social Good Stuff

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here