Reportajen David da Costa
Iha Universidade Dili (UNDIL), Fakuldade Ciensia Politika (FCP), Deskonfia dosente naran inisial LMS halo asédiu sexuál hasoru estudante feto sira iha univeridade, iha kazu ne’e vitima nain ne’e maka aprezenta aan ona katak sira vitima asédiu sexual husi dosente LMS refere no mos Univeridade supende ona dpsente ne’e nian atividade.
Porta vos Vitima Universidade Dili (UNDIL), Adelcia da Costa Belo, hatete, Universidade nu’ udar instituisaun akadémiku ida ne’ebé iha papél fundamental tolu maka aprende, pesquiza, no kontrolu sosiál no Dosente sira nia papel maka, transmite siénsia, prinsipiu no valor sira, teória no seluk tan. No, estudante nia papél maka, aprende peskiza no kontrolu sosiál. Eentaun, parte rua ne’e iha hotu papel, nu’udar sujeitu, atu partisipa ativa iha evolusaun sosiedade nian hodi ko’alia no defende justisa no lialo’os tuir roman siénsia nian.
Maibé, infelizmente, daudaun ne’e, mosu polémika oioin kona-ba asédiu sexuál, presaun, intimidasaun, violasaun ba direitu no liberdade. Kampuz laos ona espasu ba hahoris siénsia, valor no prinsípiu, produz rekursu umanu ida ne’ebé kualidade hodi liberta an no liberta sosiedade, maibé sai fali fatin ka makina ba produz no reproduz predatór sexuál, monstru sexuál no terorista sexuál. Tanba ne’e situasaun hirak ne’e, halo estudante feto sira sai vítima, trauma, la konfortavél no la seguru atu aprende siénsia sira. Iha ne’ebé, feto sai deit klase da-ruak ka instrument hodi hakonu predatór sira nia kan biolójika.
Porta Vos konta tuir, asédiu sexuál ne’ebé predatór LMS komete ne’e, iha forma tolu, ida maka fizikamente nia prátika lamas hakuak, dada vítima sira nian sutian talin, bainhira kaer liman ho estudante sira, nia sempre ko’i ka kebit vítima sira nia liman ho jestu ne’ebé la apropriadu; Rua maka verbalmente nia ko’alia hasoru vítima sira ho lian, o agora bonita loos ne’e, no seksi los ne’e, leten deit bonita tiha ona satan okos; tolu maka liu hósi Via Whatsapp, sempre telfone ba vítima sira iha kalan boot tuku sanulu liu até tuku sanulu resin rua mós sei telfone beibeik no mensajen tutuir to’o tuku rua madrugada.
“Asediu sexuál ne’ebé komete hósi dosente predatór sekxuál ho insial LMS hasoru estudante sira, iha Fakuldade Siénsia Politika, universidade Dili. Kazu ida ne’e, laloos foin mak akontese. Maibé, akontese fila-fila ona durante tinan barak. Hahú hósi semester rua (2) até agora semester neen (6). Depois de akontese kazu ne’e, ami mós hato’o direta keixa ba estrutura fakuldade Siénsia Polítika ona,” dehan Porta vos Vitima Universidade Dili (UNDIL), Adelcia da Costa Belo, liu husi Komfrensia Imprensia iha Assosiasaun HAK farol Dili, Tersa 21/10.
Nia kontinua konta, iha tempu hanesan, Estrutura Fakuldade mós fó ona Xamada atensaun ba predatór LMS ne’e. maibé, infelizmente autor nafatin kontinua halo asédiu hasoru estudante seluk ne’ebé ikus sai hotu vítima. Bainhira Estrutura Fakuldade fó xamada atensaun ba dosente LMS ne’e, maibé nia rasik ameasa estudante sira katak iha ezame monografia sei la liu,
“Depois, iha momentu kuandu, estrutura Fakuldade fó xamada atensaun ba dosente LMS, nia rasik ko’alia bá estudante balun katak, buat ita halimar deit mós imi bele hato’o keixa ne’e, imi halo hanesan ne’e, keta halo bá loron ruma imi ezame monografia la liu karik,” nia dehan,
Tanba ne’e bazeia ba probelma ne’ebe sita liha leten ne’e, estudante halo análiza katak, dosente LMS, nia iha duni intensaun atu prátika hahalok aat ne’e ba estudante sira, tanba nia rasik iha kapitál sosiál, ka nu’udar dosente ida ne’ebé bele halo vinga ba estudante sira, bainhira estudante sira reziste, no saida mak dosente LMS halo, sorin ida atu hamonok vítima sira para labele kontra aktus dezumanu ne’ebé predatór LMS ne’e prátika.
Tanba kazu ne’e akontese bei-beik ona iha kampus ne’e, iha dia 16 de outubru de 2025, estudante hamutuk ho vitima remete karta suspensaun ba fakuldade, no karta demisaun ba Universidade ho prazu preskrisaun loron rua, atu nune’e Universidade uja uza nia kompetensia tomak hodi demite dosente predatór sekxuál LMS ne’e husi kargu dosente nian, haree ba asaun predatór nian ida ne’e demajiadu iha Universidade.
Iha loron 20 Outubru de 2025, mais ou menus iha oras 3:30 loraik, Reitór Universidade Dili hasoru malu estudante vitima sir ho objetivu atu solusiona problema ida ne`e. Maibé infelizmente reitór hasoru tiha estudante vítima, laloos ona atu bele foti medida rigorozu hodi demite dosente predatór sexual LLMS ne’e tuir ezijénsia estudante vítima sira nian ne’ebé preve iha karta petisaun ne’ebé estudante vitima entrega. Maibé, fó fali presaun ba estudante vitima sira katak bainhira estudante vitima sira reziste hodi halo komunikadu imprensa reitór rasik sei hasai estudante vitima sira hósi Universidade Dili.
No rezultadu konsensu ida ne’e atu hatudu katak reitór laiha kapasidade e la utiliza ona nia kompeténsia tomak hodi demite predatór sexual LMS bazeia investigasaun ne’ebé Estrutura Fakuldade Ciencia politika halo iha loron Quinta Feira dia 16 de outubru de 2025. Infelismente, reitór foti deit medida suspensaun ba dosente predatór sexual ida ne’e, hodi loke fali re-investigasaun ba dosente LMS dentru de dez (10) dias. Enkuantu, antes ne’e Estrutura Fakuldade halo ona investigasaun primeiru ba predatór Sekxuál LMS ne’e no dosente rasik rekuñiese katak komete duni asaun ida ne’e.
Tuir perspetiva Juridika, bainhira suspeitu konfesa ka kuñiese ona, nia asaun maka automátikamente válida. No, reitór utiliza deit ona nia kompeténsia hodi halo tuir vítimas sira nia ezijén sia bazeia de’it ba inqueritu ne’ebé estrutura fakuldade foti, atu demite ka hasai dosente predatór sexual ne’e. Tanba ida ne’e maka estudante vitima sira sira-nia ezijénsia ba estrutura universidade, Reitór partikularmente hodi demite dosente predatór sexual ne’e.
“Ohin estudante hamutuk ho vítima sira, ami ezije nafatin ba Reitór Universidade Dili UNDIL, atu bele uza nia kompetensia tomak hodi foti medida rigorozu tuir estudante vitima sira hotu nia hakarak, atu nune’e bele garante sustentabildade ba prosesu aprendijazen ohin ho futuru tuir mai, Tanba ne’e, Ami estudante nafatin hamutuk vitima hamrik firme, brani no desididu hodi ezije ba lia loos,” sira husu.
Iha fatin hanesan, José Macêdo (Lorico), haforsa, dadaun sira asegura vitima sira no sei lori prosesu ne’e ba iha Ministériu Públiku (MP) no instituisaun relevante sira atu prosesu ne’e kontinua la’o.
“Provizoriamente ami registu vitima hamutuk nain ne’en (6), maibé iha balun ne’ebé hetan presaun barak entaun sira retira tiha, agora dadaun hela de’it nain tolu. Ami hanoin katak atu dehan nain ida de’it mos ami la’o, tanba vitima brani ona para la’o ba oin, ne’ebé ami iha dadus no evidensia maibé ne’e provizoriamente, ami hatene katak sira seluk seidauk ko’alia sai, UNDIL barak la halimar kuandu akontese asédiu hanesan ne’ebá sempre utiliza poder oioin hodi hamonok vitima sira”. nia dehan.
Aktu asédiu sexuál ne’e beibeik ona akontese iha Universidade Dili, kazu ne’e akontese uluk iha Fakuldade Direitu maibé sira rezolve no hasai ona dosente ne’e, agora Siensia Politika ne’e mak vitima nain neen ne’e hetan asédiu sexuál husi dosente LMS de’it.
Tanba ne’e husu ezije ba Reitór Universidade Dili (UNDIL), José da Costa Belo, atu utiliza nia kompeténsia hodi Demite Dosente predatór sekxuál LMS ne’e, husu ba Dekana Fakuldade Ciençia Polítika atu, imediatamente foti sansaun rigorozu hodi suspende dosente LMS nia atividade.
No husu mós ba Ministru Ensinu superior siénsia no Kultura, no ANAA atu tetu kona-ba akreditasaun ba universidade, no fó atensaun ba estrutura universidade, tanba iha dia 18 de novembru 2024, ensinu superior rasik hamutuk ho Secretária de Estado para a Igualdade (SEI), no organizasaun internasionál hanesan, Koica, Onu Mulheres e Ju’s lansa ona programa Zero toleránsia ba asédiu sexuál ho objetivu atu prevene no kombate Asediu sexuál iha instituisaun ensinu superior sira, iha Timor-Leste.
“Husu ba dosente no funsionariu sira hotu iha Universidade Dili UNDIL. atu labele pratika tan asaun ne’ebe hanesan. Tenke respeitu feto nu’udar ema laloos klasse segundu sa tan instrumentu para hamonu imi nia kan seksual,”sira husu.
Husu ba Estudante sira hotu liu-liu feto sira atu labele nonok hasoru predatór sexual sira, maibe hamrik metin hamutuk firme ho desididus hodi reziste basa laiha opresor ida mak atu entrega liberdade ne’e ba ema. Labele konsidera katak, asediu seksual nu’udar asaun baibain ida, tanba, ida ne’e problema ne’ebe komplexu, estrutural ne’ebe Estadu konsidera nu’udar problema públiku ne’ebe presiza prevene no kombate.
Iha kazu ne’e, Neon Metin Konfirma ho Dekana Fakuldade Ciençia Polítika, Cezaltina Angela Soares, hatete, universidade hanesan fatin ida atu aprende, universidade la tolera aktu krime sira liu-liu aktu asédiu sexuál sira iha ambiente akademika nia. No dosente LMS ne’ebe deskonfia halo asédiu sexuál hasoru estudante feto sira, no estudante no vitima sira nian ezijensia mai iha universidade no Fakuldade Ciençia Polítika maka atu demite dosente LMS ne’ebe dekonfia envolve iha aktu asédiu sexuál.
Dekana Fakuldade Ciensia Politika UNDIL Cezaltina Angela Soares,(Foto-David)
“Iha tempu ne’e kedas, ha’u mos bolu dosente LMS ne’e, nia klarifika mai ha’u katak ha’u la komete aktu ida ne’e, maibé karik ha’u nia espresaun hanesan hakuak sira, kaer liman ho sira ne’e konsidera aktu asédiu sexuál bele investiga ha’u, maibé bele iha prosesu ida maka kondena ha’u halo asédiu sexual, dosente ne’e maka deklara mai ha’u,”nia haktuir.
Tanba ne’e estudante sira mos haruka karta ida mai iha Dekanu Fakuldade Ciençia Polítika para demite dosente refere, maibé Fakuldade Ciençia Polítika resposta katak Fakuldade laiha poder atu demite dosente ida, bainhira nia laiha evidensia frovas ida katak nia ne’e arigidu ka autor ba aktu ida.
“Maibé asédiu sexual ne’e ita konsidera krime, maibé prosesu ida maka deside katak ema ne’e halo asédiu sexual, sira laiha prosesu ida, seidauk iha investigasaun displinar insutisionalmente univeridade seidauk deside ema ne’e halo aktu kirme, se hatudu frovas ha’u nia dosente ne’e sala nia tenke simu konsekonsia, se estudante maka loos, sira bele ba keixa dosente ne’e ba iha Ministru Publiku,”nia subliña.
Kazu ida ne’e Fakuldade Ciençia Polítika enkamina ona ba iha universidade, no horseik estrutura universidade enkontru ona Fakuldade no estudante no vitima sira para atu resolve kazu ne’e, resolve oinsa, universidade forma ekipa ida atu halo investigasaun ba aktu dosente LMS, no dosente LMS ne’e mos agora univeridade no fakuldade supende ona nia atividade hanorin iha fakuldade refere.
“Horseik ami ekontru ne’e provizoriu universidade no Fakuldade ami supende ona dosente ida ne’e, durante ami nia investigasaun la’o. ami supende nian, husi atividade dosente, hanorin, orentasaun monografia no atividade iha Fakuldade Ciençia Polítika provizoriu ba nia,” nia afirma.
Tuir objervasaun jornalista neon metin iha universidade Dili, bainhira porta vos vitima asédiu sexuál no vitima sira halo komfrensia imprensa liga ho kazu dosente LMS nian, iha kampus UNDIL, esturutura universidade Dili no senadu jeral UNDIL la fó fatin ba porta vos no vitima sira halo komferensia imprensa iha area universidade nian, tanba estrutura ho senadu jeral nia razaun katak laiha karta koinesimentu.
Liga ho kazu asédiu sexuál ne’e maka deskonfia komete husi dosente LMS ne’e, bainhira jornalista sira tun ba halo kobertura komfrensia imprensa iha Universidade UNDIL , estudante balun tenta duni jornalista no balun buti jornalista nia kakor.