Home Notisia Ro Ahi Ne’ebe Forsa  Amerika Kaer Iha Tasi Venezuela Uza Bandeira TL, José...

Ro Ahi Ne’ebe Forsa  Amerika Kaer Iha Tasi Venezuela Uza Bandeira TL, José Luis Konsidera Ilegál 

0
1080

Embaixadór Timor-Leste iha Estadu Unidu Amerika (EUA) José Luis Guterres (Foto Media PM)

Reportajen David da Costa 

Relasiona ho Forsa Estadu Unidos Amerika (EUA) liuhusi Guarda Kosteira (US Coast Guarda) no Forsa Mariña, Iha loron 9 fulan Janeiru 2026 ne’e prende ro ahi tenker boot ida ho naran MT Olina iha tasi Karíbia besik Trinidade no Tobago no ro ahi ne’e identifika uza bandeira Timor-Leste, Maibé Emabizadór TL iha EUA komfirma katak ro ahi ne’e uza Bandeira Timor-Leste ilegal Tanba  estadu Timor seidauk Autoriza ro ahi ne’e uza bandeira Timor-Leste.

Embaixadór Timor-Leste Ba Estadu Unidu Amerika (EUA) José Luis Guterres , hatete,  kona-ba ro ahi ne’ebé uza Bandeira Timor-Leste, nia seidauk simu informasaun husi EUA, Maibé administrasaun Timor-Leste nian fó sai ona katak ro ahi ne’ebé uza Bandeira Timor-Leste ne’e falsu ka ilegal tanba estadu Timor-Leste la autorizasaun atu ro ahi se deit atu uza bandeita Timor-Leste.

“Embaixadór Timor-Leste iha Estadu Unidus Amerika la simu informasaun husi EUA katak ro ahi uza ita nia Bandeira TL, maibé ita nia administrasaun iha ne’e hatete katak buat ne’e falsu ka fake, se sira rejistu ho Bandeira Timor entaun ne’e fake tanba ita la iha autorizasaun no ita seidauk fó Bandeira RDTL ba iha ro ahi sira bele uza iha nasaun seluk,” dehan Embaixadór Timor-Leste Ba Estadu Unidu Amerika (EUA) José Luis Guterres ba jornalista sira bainhira remta enkontru ho Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Palásiu Governu, Segunda 12/01.

Nia haktuir, tanba ne’e hanesan Embaixadór iha EUA mós haree informasaun iha Londres nia konfirma katak la’ós Bandeira Timor nia de’it mak sira uza, maibé iha bandeira nasaun seluk mós nune’e, ne’ebé ema utiliza atu eskapa, bainhira autoridade país sira seluk ne’e tuir sira, entaun sira muda tiha Bandeira ne’e ba Timor nia, mais  ida ne’e falsu ka fake.

“Ne’ebé ita nia estadu mai akompaña hela ida-ne’e, ita nia autoridade marítima ne’ebé ha’u hanoin katak insidente ida ne’e sei la akontese tan, tanba ema barak akompaña iha mundu hatene katak buat ne’e fake ka falsu ne’e labele hatun ita nia naran no mós habosok komunidade internasionál, ne’e la di’ak. Se ita mak fo lisensa ne’e oin seluk maibé ita la fó, ne’e hanesan ema pirata sira, ema uza arbiru de’it, sala sira mak sala tanba ita la fó, ita seidauk fó autorizasaun ba Bandeira RDTL hodi uza iha ro ahi sira-ne’e,” nia subliña.

Nia Salienta, maibé ida ne’e autoridade marítima internasionál sira mós tenke akompaña tanba sira bele uza Timor nia Bandeira no mós nasaun seluk ninian, ne’e fake, klaru ke Timor tenke preokupa tanba sira utiliza Timor nia bandeira, maibé Timor nia autoridade mós akompaña ne’ebé, mekanizmu iha ona ke sira bele utiliza kontaktu ba autoridade rezistu internasional ne’e para dezmente buat hotu katak ne’e la’ós Timor nia.

“Tanba ida ne’e nu’udar insidente ida ne’ebé ke la di’ak tanba lori ita nia bandeira, maibé autoridade sira haree dadaun no trata dadaun asuntu sira ne’e. Tanba ne’e ha’u fiar katak prosesu ne’e la’o hela, i ha’u lee ona dezmentidu mai husi ita nia autoridade sira, ne’ebé difisil situasaun sira hanesan ne’e ita atu evita, ne’e fake, bandeira ne’e ema mak halo, la’ós ita mak fo autorizasaun para sira halo,’’ Tenik nia.

Alende ne’e mós Embaixadór TL bá EUA, José Luis Guterres atualiza  mos  relasaun bilaterál entre Timor-Leste (TL) ho Estadus Unidus Amérika (EUA) importante tebtebes no kontinua estável ba Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão. Tanba mundu ohin loron iha hela situasaun ida difísil, maibé hanesan Timoroan sente laran haksolok tanba Governu ho Estadu TL iha polítika ida ne’ebé ponderada, no halo país boboot sira komprende polítika ida ne’e.

“Hotu-hotu akompaña situasaun sira iha Amérika Latina, akontesimentu iha Venezuela, ita nia Konsellu Ministru foti desizaun ida ne’ebé ha’u hanesan Embaixadór bá EUA sente katak pozisaun ida matenek nian. Ita re-afirma kompromisu bá direitu internasionál no mós ita apela diálogu entre EUA no Venezuela. Pozisaun ne’e reflete pozisaun Estadu nian, di’ak bá ita nia rai no povu,” nia esplika. 

Tanba ne’e oras ne’e daudaun TL halo investimentu iha EUA hanesan relatóriu hosi Ministériu Finansas (MF) kada tinan aprezenta bá Parlamentu Nasionál (PN) katak, Investimentu iha 600 kompañia Amerikanu, hamutuk ho billete tezouru Estadus Unidus. Tanba ida ne’e, osan ne’ebé kada tinan utiliza hodi finansia OJE mai hosi retornu ne’ebé TL halo investimentu iha EUA no mós iha nasaun Europa balun no Ázia hanesan Singapura ho Japaun.

“Ida ne’e atu hateten katak, relasaun TL ho EUA importante tebtebes bá ita tanba ita uza Dolar Amerikanu. Seluk maka ita iha investimentu barak tebtebes iha EUA. Ita kontente bainhira ita nia relasaun ho EUA estável. Hanesan embaixadór iha EUA ha’u akompaña didi’ak situasaun polítika EUA nian,”nia konklui.

NO COMMENTS