Home Notisia TL Labele Fila ba Tempu Silensiu no Intimidasaun, Rejeita ho Umanidade Dispozisaun...

TL Labele Fila ba Tempu Silensiu no Intimidasaun, Rejeita ho Umanidade Dispozisaun Kriminalizasaun Difamasaun

53
0
Konsellu Imprensa iha Timor-Leste (KI-TL) halo konferensia Imprensa (Foto-Estajiária Qintiliana)

Reportajen Estajiária Qintiliana Guteres

Konsellu Imprensa Timor-Leste (KI-TL) alerta Timor-Leste labele fila ba tempu ne’ebe liberdade espresaun no liberdade imprensa hetan limitasaun liu hosi intimidasaun no ameasa legal sira. Tanba proposta alterasaun ba Kódigu Penal ne’ebe kriminaliza difamasaun no injúria, konsidera medida ne’e bele hamosu sentimentu ta’uk ba jornalista sira, ativista sira no sosiedade sivil atu kritika no husu responsabilidade husi autoridade públika sira.

Prezidente Interina Konsellu Imprensa Timor-Leste (KI-TL), Suzana Cardoso, hatete, polítika kriminal hodi kriminaliza difamasaun no injúria ne’ebe dadauk ne’e Governu aprezenta ba parlamentu Nasional liu hosi projeto de lei sétima alterasaun uódigo penal ne’ebe aprovadu husi dekretu lei n.º 19/2009, de 08 de abril, ho base autorizasaun legislativa konferida pela lei n.º 13/2008, de 13 de outubro. Ho nia objetivu atu halo proteksaun ba direitu fundamental sira seluk, liu-liu direitu ba honra no reputasaun.

Ho ida ne’e,maka Konsellu Imprensa Timor-Leste sente presiza atu hato’o nia preokupasaun no pozisaun ofisial. Tanba ne’e, KI haree proposta ida ne’e nu’udar retrosesu sériu ida ba prosesu konsolidasaun demokrátika ne’ebe povu Timor-Leste luta naruk atu alkansa. Durante tempu kolonial no okupasaun, povu Timor-Leste lakon liberdade fundamental sira, inklui liberdade espresaun no liberdade imprensa. Iha períodu ne’ebá, ameasa ba liberdade ne’e halo liuhosi armas, violénsia no intimidasuan.

“Ita tenke, la haluha katak independénsia Timor-Leste la mai deit tanba luta armada no diplomasia. Independénsia Timor-Leste mos hetan kontribuisaun boot husi jornalista nasional no jornalista internasional sira,” Dehan Prezidente Interina Konsellu Imprensa Timor-Leste (KI-TL), Suzana Cardoso, liu husi konferensia imprensa iha KI kintal boot kinta 11/06.

Nia haktuir, tanba Jornalsita sira ne’e maka fó sai realidade kona-ba violasaun direitus umanus iha Timor-Leste ba Komunidade Internasional.  No iha relatoriu investigasaun no kobertura Jornalista sira sai instrumentu importante ida atu mobiliza Solidariedade mundial ba Povu Timor-Leste nia luta.

Timor-Leste mos orgullu ho rekonhesimentu internasional ne’ebe hetan liu husi atribuisaun premiu Nobel ba dame ba Prezidnete José Ramos-Horta no Dom Carlos Filipe Ximenes Belo iha tinan 1996, ne’ebe refleta komprimisiu povu Timor-Leste nian ba Dame Dialogu no Direitus Humanus.

Atualmente, Timor-Leste kontinua hetan rekonhesimentu internasional nuudar nasaun ida ne’ebe garante Liberdade imprensa di’ak liu iha rejiaun sudeste asiatiku. Reputasaun ida ne’e presiza proteje no hametin, la’os enfrakeze ka frakeza tiha liu husi instrumentu legal sira ne’ebe bele limita espasu, siviku no liberdade espresaun.

Nia esplika, maske sira iha argumentu katak lei ne’e la afeta ba liberdade espresaun, maibé dispozisaun sira iha esbosu hatudu risku ne’ebe real. Pena Prizaun to’o tinan haat ba deklarasaun verbal, eskrita, imajen ka Komunikasaun liu husi sosial no media tradisional bele kria efeitu ta’uk (chilling efect) ba jornalista, defensor Direitus Humanus, Akademiku, Aktivitas no sidadaun sira ne’ebe hakarak partisipa iha debate publiku.

Liu-liu iha tempu ne’ebe mundu tomak la’o ba oin iha era digital no transparensia informasaun, Timor-Leste labele fila-fali ba modelu legal ne’ebe bele hamenus espasu liberdade espresaun. Demokrasia Timor-Leste harii iha valor abertura, dialogu no partisipasaun sidadaun sira. 

Tan ne’e, solusaun ba disputa kona-ba onra no reputasaun tenke tuir prinsipiu demokratiku no modernu, la’os liu husi instrumentu kriminal ne’ebe bele hamosu sentimentu ta’uk silensiu iha sosiedade.

Tanba nasaun ne’ebe sei iha faze konsolidasaun demokrasia no pos-konflitu hanesan Timor-Leste, ida ne’e bele lori konsekuensia ne’ebe grave ba dezemvolvimentu institusional, transparensia governasaun no partisipasaun sidadaun nian.

Ho nune’e, konsellu Imprensa hato’o nia hanoin ba Governo no Parlamentu Nasional nuudar legislador, tenke aree medida lejislativa ida ne’e nu’udar retrossesu ida seriu ba klima demokratiku ne’ebe harii ho prosesu ida naruk no nakonu ho sakrifisiu povu nian durante tempu kolonial no tempu okupasaun.

Nia dehan, alterasaun kodigu penal ida ne’e hanesan tentativa atu hamoris fali pena kriminal sira ba liberdade espresaun nian. No iha potensia atu kria efeitu ida ne’ebe hamosu sentimentu ta’uk ba jornalista sira, ativista umanitariu sira, no sosiedade sivil em jeral, Universitariu sira bainhira ezerse sira nia funsaun kontrolu sosial nian.

Rejeita ho fimeja dispozisaun legal hotu-hotu ne’ebe kriminaliza liberdade espresaun, inklui artigu penal sira kona-ba difamasaun no injúria fó ameasa ba liberdade espresaun no liberdade imprensa. Avalia distinsaun espesial ba Ofisial publiku sira tenke sujeita ba supervizaun publika ne’ebe aas liu, la’os proteje sira nia an husi kritika sira ameasa prizaun nian. 

Nia Afirma katak direitu ba onra no reputasaun ema ida nian hetan ona akomodasaun adekuadu liu husi lei sivil no mekanizmu kostumeiru sira nune’e la presiza intervensaun lei penal. Komprometidu tomak atu tane aas dignidade liberdade imprensa no Jornalizmu investigativu independente, la ho intimidasaun ka lalatak kriminalizasaun husi autoridade sira.

Tanba ne’e atu salva Timor-Leste nia estatuto nu’udar nasaun ida ne’ebe demokratiku liu no mos ranking liberdade imprensa aas liu iha sudeste asiatiku maka KI husu ba governu no Ministerus Justisa atu konsluta publiku hotu kona-ba lei refere.

“Ami rekomenda ba Governo no Ministerio Justisa, retira esbosu lei ne’e husi prosesu lejislativa no loke konsultasaun publika ne’ebe inkluzivu,” sira rekomenda.

Nune’e mos ba Parlamentu Nasional, KI rejeita ho umanidade dispozisaun kriminalizasaun difamasaun. Prioritiza aprovasaun lei sira ne’ebe importante liu ba dezemvolvimentu nasaun, hanesan lei radiu difusaun, lei protesaun dadus pesoal no lei Krime sibernetika.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here