Home Notisia Ekonomia Azul Sei Sai Motor Dezenvolvimentu Sustentável Timor-Leste

Ekonomia Azul Sei Sai Motor Dezenvolvimentu Sustentável Timor-Leste

57
0
Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, partesipa iha Enkontru anuál ho Parseiru Dezenvolve Timor-Leste (Foto-Honorio).

Reportajen David da Costa

Ekonomia azul sei sai motor prinsipal ba dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste, liuhusi valorizasaun rekursus tasi nian, kriasaun empregu dignu, protesaun biodiversidade mariña no investimentu iha edukasaun, investigasaun sientífika no infraestrutura estratéjika. 

Primeriu Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, Iha 20 fevereiru tinan ne’e Konsellu Ministrus aprova ona Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ne’ebe Reziliente no Sustentável. Ho liafuan seluk, aprova roteiru ba implementasaun ekonomia azul iha país.

“Ho polítika ida ne’e, IX Governu Konstitusional asumi vizaun estratéjika ida ne’ebe inekívoka (ka, klara): atu transforma ita nia tasi ne’ebe identitáriu, ekonómiku no jeopolítiku ba fonte dezenvolvimentu sustentável, ho inkluzaun sosial no reziliénsia Ambiental,” dehan PM Xanana bainhira halo iha nia Diskursu iha Enkontru anuál ho Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM), Iha Ministériu Finansas Segunda 25/05.

Nia esplika, Polítika ida ne’e, mak Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas sei aprezenta ho forma detallada liu, ne’ebe interliga ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ho insersaun iha espasu rejional ASEAN.  

Hanesan rezumu, Governu, ho forma olístika no transversal, hakarak:  Investe iha valorizasaun setores ekonómikus tradisionais no emerjentes ne’ebe liga ho oseanu, hodi promove kadeias valor ne’ebe kria empregu dignu, liuliu ba jovens, feto ho grupus vulneráveis iha zonas kosteiras.

Investe iha kapasitasaun rekursus umanus nasionais no iha ekipamentus ho infraestruturas esensiais ba dezenvolvimentu ekonomia azul, ne’ebe inklui seguransa marítima, fiskalizasaun ho jestaun sustentável husi Timor nia espasu marítimu nasional.

No investe iha formasaun “jerasaun azul” no promosaun literasia tasi, edukasaun ne’ebe hateke ba oseanu, husi ensinu báziku to’o ensinu superior, no edukasaun sívika ida ne’ebe bele kontribui ba mudansa komportamentus hodi prevene  destruisaun ambiental, kombate ba poluisaun mariña ho protesaun ekosistemas mariñus no kosteirus;

Prezerva oseanu hanesan bein universal ida, liuhusi jestaun sustentável  servisus ekosistemas mariñus no kosteirus. Ne’e mós, liuhusi partisipasaun ne’ebe ativa liu iha fóruns rejionais ho internasionais, liuliu ba defeza Pekenus Estadus Insulares ein-Dezenvolvimentu (SIDS) ho Paízes Menus Dezenvolvidus (LDCs), tanba sira mak lakon barak liu, no lakon lailais, ho destruisaun patrimóniu umanidade.

No promove investigasaun sientífika mariña, ne’ebe artikula koñesimentu ho prátikas tradisionais husi komunidades lokais, hodi kontribui hakle’an koñesimentu ho protesaun global oseanu.

“Ita hotu sente orgullu ba ita nia tasi. Nia la’os de’it bonitu, maibé sublime (ka, maravillozu)! Iha espésies mariñas, únikas no presiozas, ne’ebe halo Timor-Leste sai hanesan fatin ida ne’ebe espesial tebe-tebes, hanesan tezouru ida husi ita nia planeta,” dehan Xefe Governu. 

Tanba Timor iha sentru Triángulu Koral, rejiaun ida hotu ho diversidade biolójika ne’ebe la iha komparasaun. Pozisaun ne’e la’os de’it hanesan priviléjiu jeográfiku ida, maibé fó mós dever ida: mak dever atu proteje, tau-matan no halo asaun.

“Nune’e, ita bele no tenke sai hanesan mós laboratóriu moris oseanu nian iha Sudeste Aziátiku,” nia afirma.

Xefe Governu ne’e, haktuir, rejiaun ida ne’e hasoru ameasas sérias, ne’ebe ohin loron halakon barak ona biodiversidade, hanesan: alterasoens klimátikas, ne’ebe halo Timor nia bee sai manas no hasa’e nível tasi; poluisaun ne’ebe halo vida mariña dada iis la di’ak; ho peska ilegal, naun deklarada no naun regulamentada, ne’ebe hasai husi tasi buat barak liu kompara ho ne’ebe bele tau hikas.

Danus (ka, estragus) ne’e dala barak irreversíveis (katak la bele muda ona). No la iha nasaun ida mak konsege hasoru mesak buat hirak ne’e. Tanba ne’e mak protesaun oseanu ezije korajen, responsabilidade ho kooperasaun rejional no internasional.  

“Bainhira ita atua hamutuk atu garante oseanu ida ne’ebe diversu no jenerozu, signifika ita atua daudaun ona hodi proteje jerasaun sira oin mai,” nia subliña. 

Nune’e, Timor-Leste hakarak kria sistema parserias sientífikas no teknolójikas internasionais ida no realiza nia primeiru Levantamentu ho Estudu kona-ba Biodiversidade Mariña, ho envolvimentu no kapasitasaun jovens ho komunidade lokal sira. 

Inisiativa ne’e sei liga ho objetivus estratéjikus seluk kona-ba prezervasaun ho konservasaun mariña, hanesan:  Kriasaun Sentrus Investigasaun no Edukasaun Mariña; Rede Áreas Mariñas Protejidas ho nia planu jestaun, ne’ebe inklui estabelesimentu Parke Nasional Ataüru; no Programa Nasional Literasia Tasi.  

“No, karik mak sei iha dúvidas kona-ba ita nia kompromisu ho ekonomia azul, ita halo ona knaar ne’ebe bele komprova,” nia dehan.

Tanba Governu elabora hela nia Polítika no nia Planu Asaun, nia mós avansa tiha ona ho aprovasaun ba: Rejime Jurídiku Investigasaun Sientífika Mariña Internasional, ne’ebe bele aplika ba atividades iha espasu marítimu nasional, no halo nune’e tanba iha pedidu husi Estadus estranjeirus ou organizasoens internasionais.

Rejime Jurídiku ne’ebe estabelese bazes ba Ordenamentu no Jestaun Espasu Marítimu Nasional, hodi asegura nia adekuada organizasaun ho utilizasaun, ne’ebe adota abordajen integrada ida kona-ba territóriu marítimu, no la’os de’it setorial, hodi tau mós iha konta interasaun tasi-rai;

“Konta Satélite Tasi, instrumentu estatístiku ida ne’ebe permite sukat atividades ekonómikas relasiona ho tasi; no Konsagra ona dia 5 juñu hanesan Loron Nasional Tasi, hodi reforsa kampaña Ha’u nia Tasi, Ha’u nia Timor, ne’ebe promove daudaun ona konxiensializasaun kona-ba importánsia saúde oseanu,” nia hatete.

Delimitasaun Fronteiras Marítimas Sai Xave ba Soberania no Futuru Timor-Leste

Xanana Gusmão dehan, soberania nasaun ida nian la’os deit independénsia polítika, maibé mós nia kapasidade atu kontrola no determina nia fronteiras, promove dezenvolvimentu, preserva identidade nasional no mantén dignidade povu nian.

“Ha’u sempre defende katak soberania tomak nasaun ida nian depende mós ba nia kapasidade atu determina nia fronteiras, ho nia dezenvolvimentu, nia identidade no dignidade,” nia dehan.

Xanana subliña “Ita nia luta ba delimitasaun fronteiras marítimas la’os de’it hanesan kestaun polítika ida, maibé liuliu, kestaun soberania nasional: direitu Timoroan tomak nian atu hetan benefísius ekonómikus, sosiais, kulturais no ambientais ne’ebe integra iha Timor nia espasu marítimu nasional,”

Ekonomia azul ba Timor-Leste, la hanesan de’it estratéjia ba sobrevivénsia, maibé mós ba dezenvolvimentu ho reziliénsia klimátika.

“Ha’u fiar katak, ho koordenasaun no ambisaun foun ida iha parserias ba dezenvolvimentu, ita bele kumpri ajenda ezijente ne’e,” nia dehan.

Xefe governu ne’e hateten klaru: ajenda ida ne’e la depende de’it ba interasaun entre Governu ho parseirus dezenvolvimentu. Depende, liuliu, ba parserias ne’ebe Timor bele halo ho setór privadu, ho organizasoens naun governamentais no ho komunidades lokais. 

 Konjugasaun esforsus ho partilha koñesimentu tékniku no sientífiku, la’os de’it iha setores tradisionais, maibe mós iha áreas inovadoras, husi bioteknolojia mariña to’o enerjias renováveis.

No liuhusi instrumentus finansiamentu ho mekanizmus emerjentes, hanesan kréditus karbonu ho blue bonds, bele halo Timor-Leste hanesan ezemplu internasional foun ida iha domíniu ekonomia azul. Laiha ambisaun ida mak boot demais bainhira determinasaun povu ida nian ho kooperasaun, nasional no internasional, la’o hamutuk.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here