Home Notisia Estudante Universitariu Viqueque husu governu Hadia Estrada Watulari to’o Watu-carabau

Estudante Universitariu Viqueque husu governu Hadia Estrada Watulari to’o Watu-carabau

0
78

Uniaun Estudiante Universitariu Munisipiu Vikeke (foto: Mena, 22/05)

Reportajen Filomena da conceicao

Uniaun Estudante Universitariu Munisipiu Viqueque (UEUMV) halao Komunidade imprensa hodi ezize governu atu hadia Estrada diresaun  husi Ossu ba Viqueque Vila, Lakluta, Uatu-lari no Uato-Carbau tanba kondisaun grave

” Presija hadia estrada Postu Viqueque Villa hanesan kapital munisipiu, tha ne’ebe ita hotu hatene no akompanha kondisaun Estrada iha kapital munisipiu nian, grave tebes-tebes ne’ebe difikulta movimentasaun transporte publiku no privadu”, dehan portavoz, Apolinario da Silva ba jornalista sira Iha jardim, 22/05

Nia espliaka, Husı problema neebe sitada, mak dudu estudante ma inisiativa hodi harii UEUMV, atu sai mahon ba sosiedade akademiku, sosiedade enjeral no joventude munisipiu viqueque oan hotu, hodi konsolida malu no organiza-an atu sai unidus no solidu hodi hamutuk tha embriaun kiik ida nee, atu vijilansia maximu ba desizaun injustu ne’ebe poder nain sira foti no deside la baseia ba vontade popular

Nunee, movimenttu ida nee laos existe naturalmente ka monu tun deit husi lalehan, maibe  mosu tamba dudu husi kondisaun objetiva ida, iha neebe hasi kondisaun objetiva ne mak problema sosial ne’ebe akontese tha munisipiu Viqueque, hanesan dezenvolvimentu infrastrutura, kapital sosial no ekonomia kontinua sai preokupante, hanesan Estrada, ponte, bee-moos, eletrisidade, internet, edukasaun, saude hakdasak, agrikultura, turismu no atendementu publiku la garantida. 

Nia haktuir, Timor-Leste nu’udar estadu Direitu demokratiku, estadu soberanu, estadu indepodente no estadu unitariu baseia ba vontade popular no respeita dignidade ema moris ada-dak nian. Durante ukun-an dekada rua ho balun ona, maibe povu munisipiu viqueque ladauk sente mudansa signifikadu ruma no seidauk kore-an husi lina pobreza Purtantu prosesu dezenvolvimento ne’ebe lao husi primeru governu konstituisional to mai tha nonu governu konstituisional lao hakdasak tebes, tanba setor produtivu sira ne’ebe mak bencfisia diretamente ba povu nia moris, estadu ignora ka lakoi tau prioridade hodi investe ba setore produtivu sira hanesan. 

Edukasaun, Saude, Agrikultura, Turismu, Inftraestrutura basika hanesan bee mos, eletrisidade no rede internet la iha mudansa signifikante Ho nune’e mak ohin loron halo povu

sofre, terus no vitima ba governasaun ne’ebe kada periodu ukun troka malu, tamba laiha estrategia politika ida ne’ebe klaru hodi aloka orsamentu jeral estadu nian ba setores produtivu sira hodi bele garante sustentabilidade ekonomia iha estadu ida-ne’e, aat liu tan kada governasaun laiha kontinuasaun ba programa ne’ebe mak governu anterior husik hela, maibe tan deit diferente ideologia politika tenke halo foun, nune’e mak impede prosesu dezenvolvimento tomak la la’o hodi hanaruk mos burokrasia administrasaun publiku iha estadu ida ne’e

Munisipiu viqueque iha nia historia no realidade rasik, iha neebe lokaliza iha sentru leste, kompostu husi postu lima (5) mak Ossu, viqueque Vila, Lakluta, Uato-Lari no Uatu-Carbau ho nia total populasaun 102.637, neebe riku ho nía rekursu naturais sira hanesan, turismu, ossu larigutu, Luihunu, be manas kraras, bee manas lacluta laline no Irabere. 

Ailembata nu’udar Rekursu naturais neebe konesidu liu iha timor-leste, iha neebe timor leste konsidera hanesan rekursu naun renovavel neebe tinan barak fo reseita boot ba estadu hodi jere ba dezenvolvimentu ekonomiku iha rai-laran, aleinde nee munisipiu viqueque mos riku ho area potensial hanesan natar no plantasaun hanesan nuu ne’ebe ho potensial boot ba povu viqueque nia sobrevivensia. 

Maibe haree husi dezenvolvimentu infraestrutura hanesan Estrada diresaun husi Ossu ba Viqueque Vila, Lakluta, Uatu-lari no Uato-Carbau hakdasak tebes. 

Problema hirak nee fo prejuizu boot ba populasaun sira atu assesu Estrada hodi halo movimentu ba mai, no difisil atu lori produtu ba assesu merkadu, assesu ba ospital, eskola no assesu ba movimentu transporte publiku hodi tula passageiru husi area rural ba postu administrativa ba munisipiu no mai kapital Dili Tamba sosiedade maioría hela iha area remotas ka fatin isoladu, neebe ho distansia dook.

Presija hadia Estrada diresaun Viqueque Villa ba Postu Administrativu Ossu, tanba oras-ne’e dadauk grave tebes hodi difikulta tebe-tebes ba transporte privadu no públiku mai Baucau no Dili. No sorin seluk, Estrada rural sira iha postu administrativa Ossu ba suku no aldeia sei graves tebes, ne’ebe presija tau atensaun hodi responde imediatamente.

Nia husu, Presija hadia estrada diresaun Viqueque Villa ba Postu Administrativa Lakluta, tamba kodisaun estrada ne’ebe grave no ponte ne’ebe daudaun ne’e kotu iha Suco Uma-tolu, ponte Welolo no ponte Dilor ne’ebe difikulta komunidade sira-nia movimentasaun, tanba ne’e husu ba MOP presiza responde imediatamente, no sorin seluk diresaun estrada rural tha Postu Administrativa Lakluta Villa ba Suku no Aldeia sira mos kontinua grave tches-tebes

” Presija hadia estrada diresaun Viqueque Villa ba Postu Administrativa Uatulari no Uatucarbau, tamba kuaze dekade rua resin, ita restaura ita-nia independensia, maibé kondisaun infreastrutura estrada iha direisaun Uatulari no Uatucarbau kontinua grave tebes-tebes, no mota beaço ho Ailembata ne’ebe seidauk iha ponte, hodi difikulta movimentasaun transporte publiku no privadu atu ultrapassa. Tamba ne’e presija responde imediamente husi autoridade relevante sira atu bele solusiona problema hirak neebe sita ona iha leten”

“Sorin seluk diresaun estrada rural iha postu administrativu Uatulari ba Suku no aldeia sira kontinua sai preokupasaun, iha ne’ebe fo impaktu ba komunidade sira atu asesu mai iha postu no munisipiu Nune’e mos iha Postu Administrativa Uatucarbau diresaun estrada husi Postu”, dehan portavoz

Uniaun Estudante Universitariu Munisipin Viqueque (UEUMV) Nu’udar movimentu extra-parlamentar ne’ebe idéntiku ho Almamater no opta deit prinsipia no valores kampus nian, hodi komprimenta ba très pilares akademiku katak estuda, peskiza no kontrolu ka sai ajente transformasaun sosial. Hodi sai tilun, matan no ibun ba lian lack sira nian, hodi hato’o asprirasaun no preokupasaun povu viqueque nian ba poder politiku sira.

NO COMMENTS