Reportajen Silvino Freitas
Relasiona ho kazu sentru burla informatika ne’ebe dadaun Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) ho Polísia Sientifika Investigasaun Kriminal (PSIK) kaptura no detein sidadaun estranjeiru liu ema atus ida resin maioria laiha pasaporte, nune’e parte servisu migrasaun too dadaun ne’e seidauk identifika sidadaun hirak nia pasaporte iha neebe maibé garante katak sira iha pasaporte tanba antes sira tama iha teritorio nasional ho dokumentu ne’ebe legal hanesan pasaporte.
Diretor Servisu Migrasaun Comisario Asistente Polísia Jorge Monteiro dehan, operasaun ne’ebe parte seguransa halo operasaun hodi kaptura no detekta katak sidadaun estranjeiru sira nee laiha dokumentu legal iha sira nia liman maibe sidadaun estranjeiru sira ne’ebe tama iha teritorio nasional liuhusi fronteira ne’e sempre iha dokumentu legal sira hanesan pasporte nee sempre iha.
“Kestaun sidadaun estranjeiru husi rai liur atus ida sanulu nee sira nain 5 ka 6 deit mak iha pasporte atus ida resin ne’e sira nia pasaporte laiha, hau hakarak hateten katak sira nia pasaporte nee iha mais klaru ke laiha sira nia liman no hau fiar no garante katak sira tama iha timor leste sira nia pasaporte ne’e iha” dehan Diretor Servisu Migrasaun Comisario Asistente Polísia Jorge Monteiro liuhusi konferensia imprensa iha Ministeriu Interior Kaikoli, (16/07).
Nia dehan tán, sira atus ida resin ne’e iha hotu dokumentu legal hanesan pasaporte maibe sira seidauk identifika sira nia pasaporte nee iha ema individu nia liman ka iha kompaña balun nia liman ida ne’e mak seida’uk identifika, maibe ho garante katak ema sira ne’e tama iha teritorio nasional ho dokumentu ne’ebe legal pasaporte sempre iha, tanba ita nia estadu ne’e servisu integradu ne’ebe fo lisensa ba kompaña ka ajensia ne’ebe legal sira hodi trata dokumentu estranjeiru nian ne’ebe tama iha teritorio nasional timor leste tanba ne’e nia garante sidadaun sira ne’e tama iha teritorio nasional ho dokumentu ne’ebe legal hanesan pasaporte.
“Problema maka nee bainhira ita kaer ne’e pasaporte laiha sira nia liman ida nee maka knaar no responsabilidade autoridade seguransa nian hodi buka no hatene sira nia pasaporte ne’e iha ema individu nia liman ka ajensia ka kompaña ruma nia liman” nia dehan.
Entretantu husi kazu sentru burla informatika neebe dadaun ne’e suspeitadu sidadaun estranjeiru balun ne’ebe finaliza ona primeiru interogatoriu iha tribunal balun aplika multa no balun aplika termu identidade rezidensia no prizaun preventiva nune’e sira ne’ebe aplika selu koima no kumpri ona selu koima ba sala ka kulpa ne’ebe sira bele sai ona husi teritoriu nasional Timor-Leste no sira ne’ebe aplika aprezentasaun periodiku garante katak sei la sai husi teritoriu nasional timor leste tanba iha koordenasaun servisu entre parte seguransa ho tribunal no servisu migrasaun.
“Tanba nee tama ba ona iha sistema aprezenta periodiku maka atu sai ba liuhusi postu fronteira ita boot temi deit naran sistema alerta kedas mean nee modelu prevensaun ida, modelu prevensaun segundu nee ita boot nia pasaporte orijinal nee iha servisu migrasaun nia liman depois tuir primeiru interogatoriu iha tribunal ne’ebe ita boot labele sai husi teritoriu nasional legalmente” konklui Diretor Servisu Migrasaun Comisario Asistente Polísia Jorge Monteiro.