Reportazen Francisco JDA
Infrastrutura kontinua sai problema iha area rural, liu-liu Estrada tanba impede serbiru agrikultor sira bainhira sira atu faan produtu iha merkadu ou bele dehan susar ba sira atu asesu merkadu bainhira labele asesu Estrada ho diak.
Likidoe rai buras ida ne’ebe hamrik aas ba iha foho leten, parte hosi municipiu Aileu. Komunidade Likidoe kuaze moris nudar agrikultor. Likidoe famouza tebes ho sira nia aifuan liu-liu sabraka.
Jornalista Neon Metin halo observasaun direita iha Likidoe, hodi hare direita oinsa agrikultor luta ba produtu ne’ebe sira kuda, hodi bele faan iha merkadu hanesan bani been, sabraka, fehuk, aifarina no seluktan.
Postu Admistrativu Likidoe, suku Faturilau mak dook tebes hosi Munisipiu Aileu nian ho kilometro 30, baliza ho Munisipiu Manatutu no Maubisse. Populasaun ne’ebe izoladu tebes tanba la asesu Estrada.
Neon Metin dadalia ho agrikultor Idiana Sarmentu konaba knaar ne’ebe nia halo hanesan hakiak ikan, halo kantreiro no prodús bani been atu lori ba faan maibe nia problema mak dook hosi merkadu no dalaruma ema ba hola direita iha Likidoe.
“Bainhira koileta bani been se ema la mai hola hosik hela deit, maibe atu ba koileta ne’e mane sira mak ba, balun feto mos ba hotu. Mane ba kua, feto mak hein iha ai-hun buti hodi tau iha jeregen, hanesan ajuda malu laos mane deit mak servisu”, hateten Idiana iha Faturilau, Cairema 28/10.
Hosi preokupasaun ne’ebe iha, jornalista sira dadalia ho Administrador, postu Admistrativu Likidoe, Luis Damiao, ba jornalista nia dehan problema ne’ebe populasaun iha postu Likidoe uluk liu mak agrikultura, sira iha produtu hanesan sabraka, modo, koto maibé sei falta mak formasaun téknika, atu sira bele hatete lolos katak atu kuda produtu modo atu diak ne’e oinsa.
“Dalaruma iha formasaun téknika liliu ba ita nia komunidade sira mak minimu, tanba extensionista iha Likidoe mos menus, ema nain tolu deit labele kobre suku hitu ne’e, ida ne’e mos hanesan fallansu rekursu humanu iha area agrikultura nian ne’e, maibé iha Naun Governamental Organization (NGO) balun tama hotu no balun mak fo formasaun”, dehan Admistrador Postu Admistrativu Likidoe.
Luis Damiao informa komunidade iha 75% mak moris nudár agrikultura no sira prodús produtu oinoin maibé estrada ne’e mak difikulta liu komunidade sira, hodi lori produtu ba merkadu iha Dili ka Aileu.
“Nesesidade obriga estrada at mos sira tenki hodi ba Dili no Aileu atu faan netik modo, sabraka, modo, kafé hodi hetan netik osan ruma, sustenta sira nia oan ba eskola no mos nesesidade uma laran nian”, dehan Luis.
Nia dehan nasaun ne’e atu lao ba oin, governu tenki tau matan liuliu ba iha agrikultura no investe diak iha agrikultura, atu nune’e rendimentu labele depende ba iha rai liur. Agrikultura iha Aileu presiza tau prioridade atu povu sira nia moris ne’e bele diak
Admistrador ne’e sujere ba governu atu tau orsamentu, hodi suporta agrikultór sira atu nune’e bele halo servisu ne’e tuir buat ne’ebe mak sira hakarak, tanba seitor agrikultura importante iha nasaun hotu.
kobertura ne’e parte hosi serbisu entre Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL ho Oxfam iha Timor-Leste, hodi lori jornalista sira direita ba hasoru agrikultor iha area rural, ba problema ne’ebe sira asesu konaba produsaun no la asesu merkadu, oinsa governu hare hodi investe boot liu seitor agrikultura