Home Notisia TANE Reindifika Pontu 6 Ba Autoridade Regulador, Asegura Direitu Protesaun Konsumidór

TANE Reindifika Pontu 6 Ba Autoridade Regulador, Asegura Direitu Protesaun Konsumidór

0
1065

Prezidente Tane Konsumidór, António Ramos da Silva. [Foto: Adroaldo | 23.09.2021]

Reportajen Adroaldo ‘Saretuka’

Tane Konsumidór hato’o prestasaun servisu telekomunikasaun nian hanesan Timor Telecom, Telekomcel no Telemor liga ho ezijénsia konsumidór nian, hodi halo intervensaun no bolu atensaun ba autoridade regulador no fiskalizador ba asuntu ida ne’e.

Iha konferénsia impresa Prezidente Tane Konsumidór, António Ramos da Silva hatete Tane servisu barak konabá tema telekomunikasaun tanba ne’e Servisu Públiku Esensiál ida ne’ebé importante no mos simu keixa barak hosi konsumidor sira konaba prestasaun servisu telekomunikasaun nian.

Nia hateten iha tinan kotuk wainhira komemora loron mundial ba telekomunikasaun, loron 17 Maiu, 2020, Tane husu atu governu tau matan ba servisu telekomunikasaun. Iha sorin seluk mak durante estadu emerjénsia (EE) ema hotu servisu husi uma no estudante sira eskola husi uma, tanba ne’e Tane husu Governu atu kontempla mos iha medida sira.

Prezidente Tane mos hato’o katak iha sira nia karta hato’o mos reinvidikasaun ka tuntutan, husu atu reforsa protesaun konsumidor sira nian, liu hosi hato’o karta Lobby ba Ministériu Transposte no Komunikasaun (MTK), Ministériu Komérsiu no Industria (MTCI) no Autoridade Nacional Comnunicão (ANC) hodi reivendika ba foti rejime legal espesífiku hodi asegura ba protesaun ba konsumidar sira servisu telekomunikasaun nian ho pontu neen.

Pontu neen ne’e mak a) Obrigatóriu ba selebrasaun kontratu ne’ebé hakerek ho surat ba servisu sira pré-pago no pos-pagu sira, b) Obrigatoridade entrega kópia kontratu ne’ebé selebra ona ba konsumidor sira, c) Obrigatoriadade ba hato’o informasaun ne’ebe klara no komprensível konabá folin, nune’e mos konabá taxa no impostu sira ne’ebé aplika, molok, durante no hafoin selebrasaun kontratu.

Nia hatutah seluk mak d) Obrigatoridade ba hatama mos klauzula konabá direitu ba retrasaun, e) Haruka ba konsumidor sira fatura ne’ebé periódiku no hakerek ho deskrisaun konabá valor ne’ebé aprezenta no f) Haruka ba konsumidor sira ezijensia konabá selu (fatura), hakerek no ho antesedensia minima.

Haktuir artigu 53 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) hakerek konabá direitu konsumidor sira nian mak hanesan, bein no servisu ne’ebé uza ho kualidade, hetan dalan ba informasaun loloos, proteje saúde, seguransa no ba ni-nia interese ekonómika nomós hadi’a danu sira.

Tane konsumidor hanesan klibur ida ne’ebé tulun konsumidor sira hato’o sira nia preokupasaun ka reklamasaun hasoru empresa no komersiante sira, hatutan konsumidor nia lian no problemasira hamutuk ho Governu no autordade fiskalizadora sira, tatoli lian direitu sira hodi sosa sasan ka bein no servisu sira, fo tulun hodi foti desizaun ho konsumu ne’ebé loos no hatak konsumdor nia dúvida no preokupasaun sira.

NO COMMENTS