Reportajen David da Costa Gusmao
Diretora Nasionál kontrola Doensa, Josefina Clarina João informa dadus ne’ebé mak NGO Estrela plus halo peskiza hamutuk ho parseria sira seluk, hatudu katak iha estigma diskriminasaun ne’ebé mai husi pessoál saude sira ba ema sira ne’ebé moris ho HIV-SIDA iha 40%.
“Dadus ne’ebé maka ami iha, husi estrela plus ninia estudu la temi na’in hira, maibe sujestivu ne’ebé mai husi ema hirak ne’ebé sira halo entervista talves kuase 40% ne’ebé pessoál Saude hatudu hahalok estigma no discriminativa ba ita nia maluk sira ho HIV-SIDA,” dehan Josefina iha Novo Turizmu, iha Lecidere, Tersa 14/12.
Nia hatutan buat diskriminasaun husi pessoál saude, liuhusi buat ida naran laiha konfedensialidade, maluk sira ne’ebé hetan HIV-SIDA , sira la koalia sai ba ema ida, konaba sira nia status maibe husi fali pessoál saude sira mak komete, hodi koalia sai ba iha públiku no koalia sai ba familia ho ema seluk konaba status husi pasiente ne’e.
“Ema sira koalia sai ema nia privasidade ne’e, entaun ba fali etika profisionál ema ida-idak nian, bainhira ami pessoál saude hala’o ami nia servisu, ami halo juramentu hodi dehan katak, ami sei trata ami pasiente hotu, pasiente nia kondisaun mak sei sai hanesan maioria preokupasaun, maibe iha ninia implementasaun ida ne’e, ami haree katak iha ami nia kolega balun seidauk kumpre ho juramentu ida ne’e,” nia deklara.
Nia salienta, ho ida ne’e mak halo atividade hanesan seminar, hodi bolu prinsipál pessoál saúda sira, atu hafanu nafatin sira, atu fó hanoin dala ida tan katak pasiente sei deit mak mai ona iha pessoál saude nia oin, tenke trata ho igualdade, tenke trata ho privasidade no tenke hatene oinsa atu kuidadu konfedensialidade dadus husi pasiente sira hotu ne’ebé hetan.