Reportajen Silvino Freitas
Centro Nasionál Chega!(CNC) hamutuk ho Komité Orientadór 25 (CO25), realiza semináriu no reflesaun nasionál ho tema “Hanoin Hikas 10 Junu 1980” hodi fo onra no glória, hodi dignifika vítima ba levantamentu rezistensía populár Marabia.
Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Fernandes haktuir, iha tinan 42 liu ba akontese levantamentu ida besik kapitál provínsia Timor-Timur hodi hatudu ba mundu no katak rezisténsia populár iha Timor Leste sei eziste hodi luta hasoru invazór Indonesia nia ukun.
“Husi levantamentu ne’e hatudu katak luta ne’e ema hotu hotu nian laos gurpu no ema ida nian mesak, nune bele akontese levantamentu sira hanesan ne’e bele akontese” dehan Diretor Hugo iha CNC Balide, 09/06.
Prezidente CO25, Constancio Pinto “Terus” haforsa, levantamentu Marabia nu’udar akontesimentu istóriku ida iha ístoria Timor nian, tanba iha semináriu ida ne’e importante tebes, atu halo reflesaun ba momentu istóriku sira hanesan ne’e, nune mos atu fo onra no gloria hodi dignifika ita nia maluk sira ne’ebé sai vítima ba levantamentu refere.
“CO25 iha knaar importante ida atu hakerek ístoria sira ne’e hotu, nunee levantamentu 10 de Juñu mos hola parte iha peskiza CO25 nian hodi bele hatene verasidade ístoria akontesimentu ida ne’e” dehan Constancio iha Salaun CNC Balide,(09/06).
Entretantu Vise-Ministru Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) Antonio Guterres louva tebes atividade semináriu reflesaun refere, tanba bele hanoin hikas momentu istóriku 10 de Junu 1980 nian kona ba levantamentu rezisténsia hodi luta kontra okupasaun Indonesia nian.
“Papél CNC no CO25 nian importante tebes tanba atu halo prezervasaun ba informasaun, peskiza konjuntu, organiza seminariu, fahe no asesu ba ístoria, kapasitasaun ba institusionál pensamentu ho mos eventu istoriku sira ne’ebé forma identidade Timor Leste nian ne’ebé hetan ukun rasik an ho prosesu naruk no la fasil” dehan Antonio liu husi sesaun abertura ba seminariu,(09/06).
Nia konklui atividade seminariu ida ne’e momentu oportunidade ba ita atu bele hanoin hikas liu liu ba sobrevivente sira, atu bele kompartilla fila fali informasaun, hanoin sira ho mos esperensia direita sira kona ba levantamentu Marabia nian, nune bele hatutan faktu sira ba ita nia jerasaun foun sira, joven sira, labarik sira hotu.