Reportajen Silvino Freitas
Relasiona ho udan bo’ot ne’ebé akontese dadauk ne’e, reprezentante povu iha uma-fukun parlamentu nasionál husu ba governu atu hala’o intervensaun rapida ba inundasaun ne’ebé sobu estrada, ponte no sobu komunidade nia uma iha area rurál sira, tanba inundasaun halo dalan balun kotu hodi difikulta movimentu transporte públiku nune’e komunidade atu asesu ba merkadu.
Deputada Maria Gorumali Barreto katak, iha suku maumela postu Cailaco nian ne’ebé amontese inundasaun maka aas tanba ne’e governu prezisa hala’o intervensaun hodi normaliza mota ne’ebé lori rai-henek tama iha komunidade nia uma, tanba udan ne’ebe mai husi foho loelaco tun mai taka hotu estrada hodi estraga komunidade nia uma nomós animál sira, nune’e problema ne’e la’ós akontese beibeik maibé laiha intervensaun emediata.
“Iha tempu kampaña ami tuun ba komesa deskonfia ona katak sei akontese tan fali inundasaun iha Maumela no Purugua, realidade hórseik akontese ona, governu tenke tau atensaun ba situasaun ne’ebé akontese iha area rural” dehan gorumali liuhusi nia intervensaun iha PN, (04/07).
Gorumali akresenta liu tan katak, situasaun inundasaun ne’e mós akontese iha postu administrativu Hatudo munisípiu Ainaro nian nomós iha Jakarta 2 nian iha area Builoko no Tamoho ne’e mós fó ameasa ba estrada atu kotu hodi difikulta komunidade atu asesu, inundasaun ne’e mós afeta ba uma kbiit laek ne’ebé monu iha area rurál nian.
Fatin hanesan deputada Carminda Calota hateten iha postu Lolotoe Bobonaro estrada iha suku Zulo kotu totál ne’ebé afeta tebes ba suku 4 Deudet, Guda, Opa ho Lupai nune’e komunidade sira labele lori sira nia sasan ba faan iha merkadu Maliana.
Aleinde ne’e deputadu Oscar de Araújo dehan, governu tenke foti inisiativa hodi hala’o intervensaun rapida ba dalan sira ne’ebé kotu tanba tanba dalan sira ne’e atu fasilita komunidade sira ne’ebé impaktu husi erozaun, tanba ne’e presiza hala’o intervensaun lalais nune’e bele fasilita hikas movimento transporte, nune’e mós inundasaun refere afeta ba komunidade sira nia uma hanesan uma kbiit laek ne’ebé monu tanba benefísia sira uza seidauk to’o tinan.