Reportajen Filomena da Conceição
Provedor dos Direitus Humanu e Justica (PDHJ ) Virgilio da Silva Guterres, lamenta atuasaun eskoltu husi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponomia organizasaun Urbana (SEATOU ), hasoru joven iha becora nune’e, PDHJ husu governante Katak funsaun eskolutu atu defende governante sira, laos atu halo Agresaun hasoru sidadaun sira.
“Provedor kondena hahalok ne’e, i husu ba governante sira katak eskolutu ne’e atu proteje governante ne’e, la’os atu ba halo agresaun ba sidadaun, rajaun tolok iha ita nia lei ema dehan liafuan sira ne’e defamasaun”, dehan Provedoria ba Jornalista sira iha CNC Balide, kinta 25/04.
Kuandu ofisiál públiku ida, polísia ka governante ida halo agresaun fizika hasoru sidadaun ida iha públiku ne’e abuzu de poder, sa tan eskolutu husi governante ida mak halo ne’e abuzu de poder ne’e, violasaun Direitus Umanu ne’ebé grave, tanba hasoru sidadaun ne’ebé laiha forsa no laiha kilat no laiha pistola.
“Akontesimentu ida-ne’e ema hotu haree no la presiza le’e konstituisaun no la presiza le’e lei no referensia oioin atu hare’e dehan katak atetude ne’ebé ofisiál públiku halo hasoru joven ne’e buat ladiak”, Nia esplika
Nia esplika katak, liafuan tolok hanesan kazu defamasaun ida nune’e, bele lori ba tribunal se ema ne’e sala kaer tau algema, laos baku hanesan horseik, viola prosedimentu hotu, kodigu Profisionál polísia ninian, ita ne’e estadu direitu de demokrátika tanba ne’e, kuandu sidadaun sala polísia iha atu halo atuasaun balun, bazeia ba mandadu Ministériu publiku ninian, no bazeia ba keixa kuandu krime
Nia Salienta, Labele ba hatudu iha públiku, labele hatudu arogansia hatudu ita nia ignoransia ba lei katak ita la komprende kodigu Profisionál sai ita nia mata dalan ba ita nia atuasaun no la hatene lei sira ne’ebé proteje sidadun sira nian Direitus tanba ne’e hanesan provedor lamenta ho situasaun ida ne
“Hanesan hau deklara ona iha semana kotuk katak laiha ema ida mak kontrola inisiativa Governu ninian atu ordena Dili, maibé estadu ninia impozisaun ba sidadaun sira atu kumpri sira nia dever labele halakon estadu ninia komprimisiu atu respeita sidadun nia direitu de honra”, dehan Provedoria
Entretatu PDHJ esplika mos katak, Sidadun ne’ebé hela ilegal ne’e hanesan ema, no iha direitus umanu ne’ebé mak estadu tenke proteje, artigu 6 konstitusiaun proteje ida ne’e, no ratifika ona konvensoens lubuk ida no estadu iha komprimisiu atu proteje no estdu nia dever mak atu proteje sidadun sira nia direitu umanu.