Home Meio Ambiente Oxfam Aprezenta Relatoriu Estudu Skopu Politika Mudansa Klimatika Ho Transparante, Akuntabilidade no...

Oxfam Aprezenta Relatoriu Estudu Skopu Politika Mudansa Klimatika Ho Transparante, Akuntabilidade no Inkluxivu

0
1282

Jestor ba Projetu Finansiamentu Klimatiku OXFAM Lucio Xavio. [Foto: Joselina | 31.07.2024]

Reportajen Joselina dos Santos

OXFAM iha Timor-Leste hala’o media briefing ba jornalista sira liga ho relatoriu Studu Skopu kona-ba “Ba Politika Mudansa Klimatika ida ne’ebé Transparante, akuntavel  Inkluzivu iha Timor-Leste” objetivu husi atividade ne’e atu enkoraja jornalista sira intende no ajuda hodi halo kobertura liga ho mudansa klimatiku no finansiamentu klimatika antes halo lansamentu. 

Jestor ba Projetu Finansiamentu Klimatiku  OXFAM Lucio Xavio hateten, Oxfam halo ona estudu skopu liu husi halo analiza politika no Lei balun relasiona ho mudansa klimátika neʼebé governu hakerek ka prodús. Estudu ne’e partikularmente esplora asuntu transparensia, akontabilidade no Jeneru, oinsá formulasaun asuntu hirak ne’e iha politika no lei, inklui planu sira ne’ebé deskreve ba nia implementasaun.

“Analiza ne’e ita halo tuir nivel global tanba ita haree katak nasaun boot sira-nia kompromisu tuir akordu Paris hodi organiza orsamentu finansiatu klimatiku mai iha Timor-Leste. Nune’e mos ita nia governu nia politika atu asesu ba fundu hirak ne’e no oinsá governu nia politika hodi implementa finansiamentu klimatiku ba asuntu mitigasaun no adaptasaun hodi hasa’e komunidade sira-nia rejilensia hodi hasoru mudansa klimatika,”dehan, Jestor ba Projetu Finansiamentu Klimatiku  Lucio Xavio, iha salaun OXFAM Timor-Leste 29/07.

Nia haktuir, dukumentu hirak ne’ebé sira halo analiza atu haree ba transparénsia liuhosi definisaun katak dokumentus ne’e iha asesibilidade  informasaun ba publiku em jeral sosiedade sivil, komunidade afetadu no setor  privadu ka la’e. Nomos akontabilidade  ne’ebé haree liu ba  abilidade husi públiku, sosiedade sivil, komunidade afetadu sira no setór privadu hodi husu responsabilidade ba kaer autóridade hodi responsabiliza ba sira-nía asaun ka kompromisu sira. Aleinde mos Inkluzividade katak Politika ne’ebé resposivu ba nesesidade ema sira ne’ebé vulneravel liu, foka liu ba feto no ema ho defisiensia sira.

Tanba orsamentu hamutuk $ 57 Millaun ne’ebé governu asesu ona hodi implementa projetu finansiamentu klimatiku projetu adaptasaun no mitigasaun iha Timor-Leste. Aleinde mos fundus uituan balun ne’ebé ajénsia sira esplika detallu no implementa iha rai laran.

“Ami servisu hamutuk ho APFTL atu monitoriza lalaok fundu klimatika objetivu atu aloka lolos atu hasa’e komunidade nia rejilensia hodi hasoru mudansa klimatika. OXFAM mos iha programa ida naran hamrik katak oinsa atu servisu hamutuk ho komunidade atu satan ba problema deszastre ne’ebé akontese ba feto labarik feto, ema ho defisiensia nomos ba grupu vulneravel sura” nia konklui.

NO COMMENTS