Home Notisia Relatoriu Banku Mundial: Gastu Ba Despeza Publiku Barak Liu, Setor Privadu Menus

Relatoriu Banku Mundial: Gastu Ba Despeza Publiku Barak Liu, Setor Privadu Menus

0
828

Banku Mundial aprezenta relatoriu konaba setor ekonomia iha TL. [Foto: Juvinal | 12.02.2025]

Reportajen Juvinal Cabral

Pre-Lansamentu Timor-Leste Economic Report, Banku Mundial Timor-Leste nia relatoriu hatudu gastu ba despeza publiku ninian barak liu, no partisipasaun husi setor privadu menus loos kuaze investimentu barak liu husi setor publiku, estimativa ministériu finansas to’o tinan 2035,  osan fundus petroliferu bilaun $18  hotu.

Amina Coulibaly, Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste hateten, Banku mMundial sempre produz relatoriu dala rua, ida iha fulan Janeiru no fulan Jullu ka Agosto, maibe iha tinan ida ne’e foka  espesial ba relatoriu ekonomika Timor-Leste ninian, kona ba orsamentu estadu mak lalaok nasaun ne’e ba oin, ba nia governu no povu sira.

“Oinsa mak orsamentu ida ne’e governu bele uja atu bele hadi’a moris populasaun ninian, nomos oinsa hamosu rezultaddu ne’ebe diak ba ninia ema sira. Aleinde ne’e mos banku mundial relata oinsa governu gastu ka haloka orsamentu ida ne’e, no tinan ida ne’e mos interesante uituan tanba foin lalais Timor-Leste tama ona adezaun ba World Trade Organization (WTO), organizasaun ba komersiu ninian dalaruma iha fulan balun tan Timor-Leste bele tama ona ba ASEAN” dehan Amina Coulibaly Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste iha Sala Enkontru  Lecidere, 12/02/2025.

Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste ne’e haktuir oportunidade ida ne’e diak ba merkadu ne’ebe sei nakloke luan liu tan ba Timor-Leste. Aleinde ne’e mos mobilidade traballu ninian  ne’e komesa luan liu tan ba Timor-Leste. Maibe globalmente iha mos dezafiu balun ba Timor-Leste bele mos infrenta iha oin,  dezafiu sira ne’e mos sai oportunidade diak ba Timor-Leste.

“Tanba saida mak ita nian fokus espesial ba relatoriu tinan ida ne’e ninian. Ita ko’alia kona ba despezas publiku, aktus publiku ninian tanba atu dehan de’it katak simu $1.00  ita gasta $8.00  oinsa ita garantia sustentabilidade ba oin”

Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste ne’e esplika relatoriu ida ne’e atu hatudu oinsa estadu Timor-Leste ninian bele haloka ka gasta didiak orsamentu estadu ne’ebe mak iha.

“Ita mos haree impaktu saida mak mosu kuandu ita gasta arbiru de’it, tanba ita nia intensaun atu hadi’a sistema saude, edukasaun nomos ki’ak (pobreza)”

Amina Coulibaly dehan objetivu ikus liu husi relatoriu ida ne’e mak atu fo hanoin netik ba nain ulun sira atu haree didiak gasta ho didiak atu bele garantia sustentabilidade orsamentu ba nasaun ida ne’e lao ba oin.

“Saida mak akontese iha kontestu lokal ninian ita mos tenke haree kontestu global ka mundial ninian, tanba ita koalia kona-ba kresimentu ekonomia dadauk ne’e ita bele dehan diak oituan nia pursentu 2,6% kresimentu ekonomia Timor-Leste . Ita nia estimativa tinan tolu ba oin tan ne’e to’o bele tun fila fali 2,5 %,” hateten Amina Coulibaly, Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste.

Nia hatutan novidades diak mak inflasaun tun maibe presu ai-han aas nafatin, labele garantia tanba dadauk ne’e tarefa aumenta depois tensaun sira iha geopolitika regional, global makas funu iha fatin-fatin entaun ne’e afeita mos, inklui asuntu mudansa klimatika nia impaktu mos ba Timor-Leste.

“Iha 2023 inflasaun ekonomika lao kapas oituan sa’e to’o 3,5% kresimentu sa’e tanba vizitante sira mai iha 2023 -2024 aumenta makaas. Ita nia estimativa katak ba tinan ida ne’e to’o 2027 sei aumenta liutan ou dalaruma tun fali to’o 3,5% ou bele mantein iha posibilidade rua ne’e,”dehan Amina Coulibaly

Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste ne’e dehan gastu ba despeza publiku ninian bele dehan fraku la halimar tanba partisipasaun husi setor privadu ninian menus los kuaze investimentu barak liu husi setor publiku. Entaun setor privadu sira nia investimentu partisipasaun oituan loos.

“Dezafiu saida mak ita enfrenta iha ne’e setor privadu fraku la kontribui ba kresimentu ekonomia ne’e defisil la halimar. Tanba tuir loloos atu asegura kresimentu ida ne’e setor privadu tenke iha oin governu apoiu ida ne’e mak tenke lao, maibe iha ne’e setor publiku ka governu sira mak domina liu kuaze 70% husi empregu ne’e mai iha setor publiku ninian, menus liu iha setor privadu domina los husi governu”

Aleinde ne’e merkadu traballu 70% empregu ne’e domina husi  setor publiku ka governu nian tanba ida ne’e mak fo sai relatoriu ida ne’e atu nune’e governu mos haree took lalaok ba oin ne’e oinsa?, atu asegura gastus ba despeza publika ne’e bele oin.

“Ita iha defisil ba iha komersiu ninian depedensia makaas liu ba iha importasaun, exportasaun ba rai liur la iha loos durante ne’e gantia de’it ba ita nia mina-rai no kafe maibe produsaun dadauk ne’e tun hotu xa tan ita hotu hatene katak Bayu-Undan produsaun ne’e kuaze atu la iha tiha ona, kafe mos nia nivel produsaun tun loos ida ne’e fo defisil ba ita nia komersiu”

Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste Sira nia haree ba prespetiva osan ninian ne’e kresimentu setor privado kuaze 20% aumenta maibe laos ba investimentu hotu-hotu kuaze ba konsumu de’it. Ne’e tanba kestaun ida mak sistema finansia seidauk dezenvolve ho diak atu satan dezafiu sira ne’ebe mai.

“Ezekusaun orsamentu estadu ninian iha tinan kotuk ne’e lao diak ida mak vizita Amo Papa nian mai Timor-Leste ezekusaun lais la halimar ba preparasaun sira, entermus ezekusaun kapas tebes ita kompara ho tinan lima ba kotuk tinan kotuk ne’e lao ho kapas katak ita bele ezekuta orsamentu lao ho diak.”

 Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste hateten  despezas gastus la dun iha efisiensia dalaruma iha kestaun balun katak reseita husi impostu laos mina-rai ne’e menus la halimar kiik los.

“Problema ida tan mak ita nia orsamentu ne’e kuaze 80% ne’e mai husi fundu petroliferu husi ita nia gastus, ita nia despezas hotu-hotu husi fundu petroliferu ninian. Ita nia despeza publiku ne’e kresimentu depende makaas los ba iha fundu petroliferu ninian 80% maibe kada tinan orsamentu estadu bilaun $2.1  dolares, ita hotu hatene katak dadaun ita nia osan bilaun $18  husi fundu petroliferu ninian ne’ebe ita kalkula took. Se tinan-tinan gasta bilaun  $2.1 entaun ida bilaun $18  ne’e to’o tinan hira?”dehan Economist Banku Mundial Timor-Leste.

Nia informa governu tenke hanoin ona kria reforma balun, diversifikasaun balun atu bele asegura sustentabilidade fiskal ba Timor-leste ninian. Nune’e mos ministeiru finansas fo sai katak previzaun estimativa to’o tinan 2035  osan fundus petroliferu bilaun $18  hotu ona, tinan sanulu tan.

NO COMMENTS