Reportajen David da Costa
Maske iha Tmor-Leste servisu barak kona-ba Bee no Saniamentu maibé Problema kona-ba bee no saniamentu iha Timor seidauk resolve. Tanba ne’e La’o Hamutuk (LH) konsidera tanba iha operasaun no manutensaun ba bee no saniamentu ne’e, sei iha lakunas boot, atu asegura nia sustentabiliadade.
Koordenadora La’o Hamutuk, Marta da Silva, hatete, objetivu maka oinsa atu ajuda duni governu liu-liu iha dados, tanba data EMIS sira kona-ba bee no saniamentu no ijiene ne’e la funsiona no faila tiha iha tinan hirak nia laran, tanba ne’e seidauk iha dados ne’ebe bele ajuda iha planiamentu, maske halo review ba dados ajensia sira seluk, inklui portal governu dala ruma nia numeru ne’e la konsiten, tanba problema ida maka iha opersaun no munitensaun ne’e maka sei sai problema.
“Maibé seidauk iha dados ne’ebe bele ajuda iha planiamentu, maske ita halo review ba dados ajensia sira seluk, inklui portal mos dala ruma nia numeru ne’e la konsiten, tanba ita nia problema boot ida liu-liu ita servisu barak ona bee no saniamentu maibe ita seidauk resolve problema ida. Tanba ita nia opersaun no manutensaun ne’e maka sei sai lakunas boot ida atu asegura nia sustentabilidade ne’e,’’dehan Kordenadora La’o Hamutuk, Marta iha salaun Fongtil Kaikoli, Kinta,3/07.
Nia esplika, dados iha ne’e la kompleitu tanba ba hasoru ajensia sira la konsegue fó dados orsamentu hira, dados iha munisipiu ne’e espesifiku ne’e saida-saida, lee relatoriu mos la hetan nia status, mas hetan deit maka saida mak sira halo ona, mapamentu balun, maibé kona-ba status ne’e bainhira tun ba iha terunu maka foin bele haree.
“Ita fila fali ba dados balun mos ita sei ko’alia kona-ba fornese bee, oinsa maka ema bele iha bee mas ita seidauk ko’alia kona-ba kualidade bee, foin asesu deit. Ita haree didi’ak fali iha area rual sira, inan feton sira balun presiza la’o 30 mintu para hetan bee, ne’e sei ba iha bee mota nian, bee matan, seidauk kanalizasaun bee seluk,’’
Tanba ne’e servisu hamutuk atu nune’e bele ajuda ema hotu bele hetan bee, tanba bee ne’e konsidera hanesan direitu umanus, bee maka base fundamentu ba moris, no iha deklarasaun internasional no dokumentu legal importante sira, bee konsidera parte ida importante ida husi direitu umanus.
“Ne’ebe hau hanoin ita servisu hamutuk pelemenus ita bele ajuda, tanba ita nia bojetivu oinsa komunidade hotu, ema hotu bele asesu bee hanesan direitu umanus ida, ita nia problema mal nutrisaun aas ne’e mos efeitu ida tanba la asesu bee atu hadia saniamentu ne’ebe di’ak liu,” nia dehan
Nune’e mós Koordenadór Jerál Plataforma Nasionál ba Bee,Saniamentu no Ijiene Timor-Leste (PN-BESI-Timor-Leste) Januariu Amaral de Jesus, hateten, Plataforma Nasionál ba Bee, Saneamentu no ijiene Timor-Leste (PN-BESI-TL) hanesan Asosiasaun ne’ebe mak servisu ba iha setór Bee Moos, Saneamentu no Edukasaun ijiene ne’ebé maka hari husi Orgeanizasaun Naun Governamentál lokál sira ne’ebé servisu iha setór refere.
Razaun prinsipál husi estabelesimentu asosiasaun ne’e oinsa atu hola papel iha servisu advókasia ba setór Bee, Sancamentu no Ijiene iha Timor-Leste, hanesan prosesu ida atu garante partisipasaun ONG nasionál sira hodi tau matan ba prosesu politika no dezenvolvimentu setór Bee, Saniamentu no Ijiene iha Timor-Leste, nune’e bele lori dezcnvolvimentu ne’ebe inkluzivu ba Povu liga ho setór Bece Saniamentu no ljiene.
Ho ida ne’e mak PN-BESI-TL ho parseiru LA’O HAMUTUK realiza ona asesmentu institusionál liu-liu ba Parseiru Dezenvolvimentu sira NGO Internasionál mak Durante ne’e apoiu ona Governu ba dezenvolvimentu iha sktór Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor -Leste husi Tinan 2018-2023.
“Ita nia asesmentu ida ne’e ita la fokus ba tinan rua nolu resin tolu ne’e tomak, maibé ita haree deit husi tinan 2018 to’o 2023. Ne’ebe maka ita atu haree ba ita nia parseiru dezenvolvimentu sira, liu-liu oinsa sira nia apoiu entermus material, inklui mos sira nia apoiu moral ba ita nia governu atu atinje ita nia metas, liu-liu metas ne’ebe maka governu traja ona, bele atinje tinan 2030. Ita nia fokus principal ida ne’e maka ita haree mapamentu intervensaun ba setór Bee no saniamentu iha Timor-Leste, liu-liu ita nia paseiru sira nia apoiu ne’ebe maka iha no total orsamentu hira maka parseiru apoiu ona, tanba ita konsiente durante ne’e problema boot ita nia estadu hasoru ne’e ita laiha dados, governu rasik laiha dados no mapamentu ida ne’ebe kalaru kona-ba intervensaun sira, ita nia parseiru sira nia apoiu fokus ba iha setór bee no saniamentu iha Timor-leste,’’ dehan kordenadór BESI.
Tanba ne’e maka dala ruma iha Munsipiu balun iha intervensaun ne’ebe maka dupla tiha, organizasaun no asensia tolu maka iha ne’eba, iha munisipiu balun laiha tiha fali, entaun halo mos governu hanesan ladun tau atensaun didi’ak, to’o Munisipiu balun dala ruma halerik hela ba bee no saniamentu. Entaun ho ida ne’e maka PN-BESI-TL ho nia parseiru La’o hamutuk halo asesmentu Nasional ida ba ajensia sira, para atu bele identifika durante intervensaun iha Munisipiu area ida ne’ebe, inklui orsamentu hira, durante ne’e sira apoiu ona, liu-liu hahú husi 2018 to’o 2023 nian.
“Buat seluk ne’ebe ita atu hetan mos, apoiu hirak ne’e oinsa nia situasaun aktual, ita atu haree ne’e ita tenke tun direta iha kampu hodi halo asesmentu maka foin haree direitamente, para ita bele haree kondisaun aktual sira durante ita rona informasaun sira, dala ruma iha entidades balun, halo tiha konstrusaun, ida fali ba reabilitas, pois sistusaun aktual to’o tinan ida deit, dala ruma to’o ke’e torneira Publiku,’’ nia konklui.
Diretór Opersaun no Manutensaun Bee moos iha Timor-Leste, (DOMBTL), Alexo dos Santos, hatete, BEE-TL ne’e atu haree nesesidade basiku liu-liu bee no saniamentu iha area urbana, maibé la-ses mos atu ko’alia kona-ba area rural, tanba bee hanesan nesesidade basiku ba ema hotu. Tanba ne’e bee Timor-Leste iha tau planu prioridade ba iha area Urbana, hahú husi Postu Administrativu sira no mai iha capital Munisipiu nian, tanba durante bee Timor-Leste nia ezistensia komesa hahú tama ona iha postu administrative sira iha Timor-laran ne’e.
“Durante ezistensia bee Timor-Lestel ita komesa tama ona iha postu administrativu hamutuk 48, i aumenta tan fali ida postu foun entaun entaun ita kuase iha 50 ona. Iha elavorasaun ba dezeiñu, implemtasaun kuase ita halo implemeta ona, tinan ida ne’e ita bele halo inagurasaun ba iha postu 5 ka 10 hanesan ne’e, siginifika katak bele responde ona nesesidade bee ba ita nia komunidade iha area Urbana iha kapital no postu sira” dehan Alexo.
Nune’e mos durante ne’e bee Timor-Leste halo servisu makaas ho nia ekipa sira iha Munisipiu sira hodi halo manutensaun ba bee hodi bele fornese ba komunidade sira atu bele asu ba bee moos ho di’ak.
“Iha postu kapital sira durante ne’e ita hala’o servisu hamutuk ho ita nia ekipa delegadu sira iha munisipiu sira, ita hadia melora oinsa para ita nia komunidade sira nafatin asesu bee ne’e ho di’ak, ne’e sai ita hotu nia mehi, atu responde kona-ba tinan 2020 to’o 2030 entaun pelemenus ita nia trajeitu ne’e ita bele to’o iha iha ne’eba, pelemenus ita atinje, la to’o 100% mas bele iha 80% ka 90% it abele atinje, ida ne’e ita nia esforsu tomak,” nia esplika.