
Reportajen David da Costa
Governu iuhusi Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu (DNRAS) Rekoñese katak asesu bee ba iha nivél munisípiu sira, seidauk iha dadus ne’ebé iha, liu-liu parte Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu rekoñese ida, tanba ne’e hanesan dezafiu sistema informasaun baze dadus.
Direitór Nasionál, Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu, Marcolino de Jesus da Costa, Ohin ita halibur malu iha fatin ida ne’e, hodi hetan rezultadu asesmentu ne’ebé sei aprejenta husi La’o Hamutuk, husi esperiénsia pasadu ne’ebé iha depois identifika lisaun foun ne’ebé agora daudauk la’o, no mós planu ba futuru liu-liu ba setór BESI. Vizaun jerál ne’ebé iha mak tinan hira timor la’o ona hanesan nasaun foun iha mós progresu balun no mós dezafiu la ses husi progresu no dezafiu.
Iha Timor-Leste hahú husi ukun-an to’o agora hetan progresu lubuk ida, liu-liu ba abastementu bee iha área urbana ne’ebé mudansa nasaun ida ba governasaun ida, nia sempre iha mudansa. Polítika mós lubuk ida iha ne’eba, inklui VIII governu konstitusionál, nonu governu estabelese ona BTL-EP no mós remata ANAS no mós to’o agora mosu tan Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu.
Iha mós progresu balun ne’ebé mak la’o, iha esforsu lubuk ida mak iha Vise Ministru nia meja hanesan esbosu lei saneamentu báziku, no mós alterasaun dekretu lei númeru 4/2004 ne’e dudu nafatin ba iha meja Ministru nune’e lori ba iha Konselu Ministru. Alende esforsu lubuk mak estabelesimentu instuituisaun estadu, alende progresu lubuk ida mak la’o ona, iha mós dezafiu, governu tenke rekoñese katak iha dezafiu. Liu-liu iha área rurál, preokupasaun boot asesu limitadu ba bee iha munisípiu, liu-liu área rurál sira, no mós kualidade bee.
“Dezafiu ida mak saneamentu, liu-liu saneamentu ne’ebé dignu iha área rurál no mós maneira jestaun ba lixu ne’e mós dezafiu ne’ebé ita hasoru. Dezafiu seluk ita hasoru mak sustentabilidade ba infraestrutura liu-liu ba setór bee no saneamentu, ita rekoñese apoiu lubuk ida ne’ebé husi ita nia parseiru internasionál sira apoiu mai ita, maibé iha operasaun manutensaun to’o agora ita halo ona sorumutu setór BESI nian iha munisípiu, ekipa husi munisípiu halerik mak operasaun no manutensaun ne’e rasik,” dehan Diretór Nasionál, Diresaun Nasionál Regulasaun Agua no saneamentu, Marcolino, iha Salaun Fongtil Kaikoli, Kinta 3/07.
Tanba ne’e, Presiza haforsa liña koordenasaun setorál ne’e importante tebe-tebes, hahú husi governu nasionál, munisípiu no mós ajensia dezenvolvimentu sira, no mós sosiédade sivil to’o ba iha suku sira, ida ne’e importante tebes. Ho ida ne’e tenke haforsa ida ne’e signifika iha dezafiu karik tau iha meja ba, hodi diskute hodi buka solusaun. Tanba ne’e governu mos rekoñese katak seidauk iha dados konkretu ema ne’ebe asesu ba bee moos.
“Governu mós rekoñese ita nia asesu bee ba iha nivél munisípiu sira, ita seidauk iha dadus ne’ebé iha, liu-liu parte Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu rekoñese, ne’e dezafiu sistema informasaun baze dadus. Ida ne’e dezafiu boot no ita iha komunikasaun, ita iha sistema ida hetan apoiu husi Water Aid maibé to’o agora ita nafatin komunika, nune’e bele kontinua fali sistema ne’e rasik. Iha ne’eba baze dadus ba sistema abastementu bee urbana, bee rurál, saneamentu no mós udan been sira,” dehan Marcolino.
Iha dezafiu ida mak mudansa klima sempre fó impaktu ba, la’ós de’it iha sidade ne’e, parte kosta súl, agora daudauk loron matan de’it mós la sai, entaun ida ne’e mak mudansa klima ne’ebé iha. No iha Dili rai manas, maibé iha parte munisípiu sira hetan hela udan ne’ebé maka’as.
“Kooperasaun Governu Timor-Leste ho parseiru dezenvolvimentu sira, nu’udar save ida ba susesu, ami espera liu husi aprejentasaun ne’ebé sei aprejenta bele haforsa liu tan ita nia parseira, kria ambiente ne’ebé furak, liu husi diskusaun ne’ebé sei mosu mai depois iha workshop ne’e ami nia espetativa mak ita bele identifika rekomendasaun no prátika sira ne’ebé bele hadia. Atu repete halo prátika sira bele hadia, hametin ita nia atividade ba futuru, nune’e ita bele kontribui nu’udar matadalan ba rai ida ne’e,” Nia esplika.
Iha 2025 liu-liu setór bee no saneamentu, Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu, hetan apoiu fundus husi UNICEF, maibé tinan ida ne’e sistema mudansa entaun afeta ba DNRAS nia instuituisaun mós. Tanba Sistema ne’e muda tiha, parseiru dezenvolvimentu sistema ne’e orsamentu hotu-hotu ne’ebé apoiu ba iha ministériu ne’e sei liu husi Ministériu Finansas, entaun ne’e nia prosesu ne’e naruk tebes, dala ruma mós moe hasoru parseiru sira, tanba timeline ne’ebé iha no fallansu sistema ne’ebé iha.
“Trade loron ida, rua mós ami sente katak ne’e dezafiu boot ba ami, iha atividade boot lubuk ida ne’ebé sistema bee no saneamentu liu-liu iha área rurál konservasaun, ita halo sistema ida integradu,” Nia dehan.
Hahú husi konservasaun mai husi melloramentu ba sistema bee iha konservasaun ne’e rasik, to’o iha melloramentu ne’e rasik mós la haree de’it ba komunidade hira mak hela iha área grafika ne’e, maibé haree ba sentru gráfika ne’e iha eskola ka, iha sentru saúde ida ne’e mak sai tarjetu ne’ebé iha. Entaun Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu, hetan difikuldade iha sistema ne’e, foin semana ida ne’e estabelese ona sistema ne’e iha Ministériu Finansas no agora daudauk hahú ona ezekuta atividade ne’e.
“Ne’ebé funsionáriu Diresaun Nasionál Regulasaun Agua Saneamentu, lubuk ida sira mós la hakmatek ho kondisaun ida ne’e, ami sempre dudu servisu ne’e ba oin. Ne’e dezafiu ne’ebé ami hasoru signifika alende parseiru sira apoiu ita, iha 2025 sistema ne’e liu husi Ministériu Finansas no mós mai to’o Ministru Obras Públika mak to’o mai iha diresaun, entaun sistema ne’e integradu. Nune’e Ministériu Finansas mós bele hatene servisu ho parseiru ne’e kondisaun ne’ebé agora daudauk iha,” Nia esplika.









