Reportajen Silvino Freitas
Estudante akadémiku husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e (UNTL) lamenta ho IX Governu liuhusi ministeriu justisa ne’ebé tau fotografia Primeiru Ministru Kairala Xanana Gusmão ba kapa tradusaun Kodigu-Sivil Anotada tanba kodigu-sivil ne’e nu’udar dokumentu juridiku ba ema hotu, nune’e la merese tau fotografia Xanana Gusmão nian no posibilidade tau simbolu nasionál iha kapa livru kódigu-sivíl nian.
Portavoz Vicentino Lemos dehan, kódigu-sivíl nu’udar juridiku no publiku ne’ebé hatuur regra jeral no abstratu ba vontade ema hotu nian no mostra regularidade hodi neutraliza ema hotu tuir prinsipiu estadu direitu demokratiku ne’ebé konsagra ona iha supermasia lei nian ka kontituisaun RDTL, nune’e isiativa ne’ebé governu liuhusi ministeriu justisa, vise-ministru fortalesimentu institusional no tribunal rekursu hodi halo tradusaun ba kódigu-sivíl anotada ho versaun tetun ho objetivu ema ema hotu hatene kódigu-sivíl ba rezolusaun kazu sira, nune’e estudante sira husi UNTL konsidera inisiativa ne’ebé diak husi governu.
“maibe buat ne’ebé ami lamenta maka tau hotu primeiru ministru Xanana Gusmão nia fotografia iha kappa” dehan portavoz estudante UNTL Vicentino Lemos liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé halao iha kampus sentral UNTL, (08/08).
Nia dehan tan, kódigu-sivíl nuudar dokumentu ofisial no legal estadu nian ne’ebé labele asosia ka kaor ho ema partikular ida nia letratu no tenke tau simbolu nasional, dokumentu ofisial sira nee laos biografia ema nian maibe nee obra povu tomak nian, faktu ne’ebé dadaun nee mostra husi nonu governu maka sei sai presedente ida ne’ebé la diak ba futuru nasaun nian, tanba iha governasaun tuir mai sei halo alterasaun ba lei refere nune’e sei tau fali fotografia tuir governu nia hakarak, nune’e mos estudante sira diskorda total ministru justisa Sergio Hornai nia deklarasaun ne’ebé mostra katak sentidu apresiasaun ba ida ba luta timor leste nian no prosesu dezenvolvimentu nasional no sira konsidera hanesan deklarasaun infantil husi ministeriu justisa Sergio Hornai.
“deklarasaun husi vise ministru fortalesimentu instituisional Paulo Remedios katak artigu 76 husi kódigu-sivíl maka fo dalan hodi tau primeiru ministru nia foto iha cover no hetan autorizasaun no konesimentu husi Xanana Gusmao, haree husi prespetiva legalizmu iha ne’ebé sukat buat hotu hotu husi lei ho baze serteza no seguransa juridika nee la viola buat ida maibe la hateke justu no nesesariu duni ka lae” nia dehan.
Fatin hanesan Senadu Fakulade Direitu Natalizio Nunes dehan, imajen Xanana Gusmao ne’ebé tau iha kódigu-sivíl nee la merese no tenke hasai tiha tanba dokumentu nee ba interese ema hotu nian la merese tau individu ema ida nian fotografia ne’ebé sei hatudu presedente la diak, tanba nee kódigu-sivíl nee la podia tau figura politika ida nia fotografia iha nia kappa no sira mos konsidera hanesan objetu no propaganda politika ba partidu no grupu ida nian no ida ne’ebé labele akontese iha estadu demokratiku ida.
“iha mundu tomak ita hatene kódigu-sivíl labele asosia ho fotografia ema nian, pelo kontrariu ita nian iha timor ita tau fali iha kódigu-sivíl hanesan lei ida nee iha tendensia ba hafraku enfrakese forsa husi lei nee rasik, uza meius ida atu fasilita ema hotu hatene nee laos meius ida hanesan nee, no laos meius adekuadu atu tau deit fotografia figura politika ida iha kappa kódigu-sivíl nian nee la merese” dehan Senadu Fakulade Direitu Natalizio Nunes.
Senadu Natalizio konklui, liuhusi dekalarasaun ne’ebé sira halo ho esperansa katak ministeriu justisa Sergio Hornai bele konsidera kritiku refere atu labele kria presedente ne’ebé la di’ak ba futuru, no iha ona deklarasaun husi ministru no visi-ministru katak tau foto Xanana Gusmao nian tanba bazeia ba artigu 76 husi kódigu-sivíl nee rasik, nune’e sira konsidera ida nee interpretasaun ne’ebé laiha lojika atu interpreta didiak artigu sira nee hodi tau fotografia Primeiru Ministru nian iha kódigu-sivíl artigu nee la nesesariu no sira falla iha enterpretasaun analiza direitu nian hodi monstra fali PM Xanana Gusmao nia foto iha kappa kódigu-sivíl nian.