Reportajen David da Costa
Iha ambitu komemorasaun loron Mundiál Direitus Umanus ba dala-77, 1948-2025, Asosiasaun Hak konsidera iha situasaun direitus umanus iha Timor-Leste la di’ak, la estável, no la justu tanba povu kontínua hetan violasaun estrutural iha forma eviksaun forsadu, falta aihan, falta bee mos, edukasaun la’o hakdasak, no sistema saude ne’ebé dook husi sidadaun sira nia esperansa.
Porta vos Asosiasaun Hak, Norberto da Costa, hatete, Ohin loron, loron Direitus Umanus Mundial ba dala-77, loron ida ne’e halo ema hotu hanoin fila-fali katak direitus umanus la’os konseitu abstratu, maibé direitus umanus mak direitu baziku ne’ebé tenke garantidu iha moris lor-loron nian. Maibe tinan ida ne’e Timor oan kontinua hasoru desafiu ne’ebe maka barak.
“Iha tinan 2025, ita kontinua haree desafiu barak ne’ebé ameasa direitus ema Timor oan sira. ami fó enfatiza ba área kritiku sira ne’ebé ita presiza atu tau prioridade maka eviksaun ilegál, asesu ba bee mos, seguransa alimentar, edukasaun, no saude,” dehan Porta vos Asosiasaun Hak, Norberto da Costa, liu husi Konferensia Imprensa iha kampaun asosiasaun Hak Farol, Kuarta 10/12.
Tanba ne’e Asosiasaun HAK hatete ho lian boot no klaru katak situasaun direitus umanus iha Timor-Leste la di’ak, la estável, no la justu. Povu kontínua hetan violasaun estrutural iha forma eviksaun forsadu, falta aihan, falta bee mos, edukasaun la’o hakdasak, no sistema saude ne’ebé dook husi sidadaun sira nia esperansa. Ne’e mak realidáde, la’ós propaganda.
Nia haktuir, eviksaun ilegál, eviksaun ka expulsaun komunidade sira husi jovem, familia ka grupu vulnerável sira, tanba konflitu rai ka projetu desenvolvimentu iha Dili no munisípiu seluk halo povu tauk. Eviksaun ne’ebé halo laiha konsulta, laiha kompensasaun justu, no laiha alternativa seguransa mak viola diretamente ba ema nian Direitu ba hela fatin dignu, Direitu ba proteksaun sosial, no mos Direitu ba propriedade.
“Ami husu ba autoridade relevante sira atu suspende eviksaun ilegál, respeita prosesu legal no halo diálogu antes de implementa projetu ida idak ne’ebé afeta ba komunidade,”nia afirma.
Nia salienta, bee moos nu’udar direitu umanu , laiha bee laiha moris. Iha munisípiu sira, família barak seidauk iha asesu ba bee moos no saneamentu di’ak. Situasaun ida ne’e aumenta risku ba moras, hasa’e mortalidade labarik, no afeta diretamente ba feto sira ne’ebé halo servisu domestika todan hanesan ba kuru bee no lori bee ho distansia dook.
“Ami apela atu ba governu no instituisaun relevante, fó prioridade ba investimentu iha fonti bee moos, hadi’ak sistema abastesimentu bee iha área urbana no rural, no aumenta kampaña edukasaun saniamentu,”nia subliña.
Nune’e mos iha tinan ne’e, mudansa klimatika, presu ai-han sa’e, no rendimentu toos na’in ne’ebé tuun hetan impaktu boot ba komunidade sira liuliu ba ema ki’ik sira. Seguransa alimentar la’os deit asuntu ekonomia maibé nu’udar direitu fundamental atu simu aihan sufisiente, nutritivu, no seguru.
“Tanba ne’e, ami rekomenda tenke investimentu ba setor agrikultura fó apoiu ba produtor lokal sira, estabelese politika ba presu aihan, no fortalese programa nutrisaun ba labarik no inan isin-rua sira,” nia rekomenda.
Nia esplika, Edukasaun mos Direitu Baziku ne’ebé importante no esensial, edukasaun sei kontínua hakdasak iha eskola barak halo servisu ho kondisaun minimu, falta livru, falta biblioteka, no proesores kualifikada. Labarik sira iha área rural enfrenta difikuldade atu tama ba edukasaun kualidade.
“Ho nune’e, ami husu ba estadu atu investe iha setor edukasaun, hasa’e kualdiade profesores sira, melhóra infraestrutura, alarga asesu ba feto no labarik ho nesesidade espesiál,”Sira husu.
Nune’e mos kona-ba saude, súde diak ne’e la’os privilégi maibé direitu. Hospitál no posto saude barak menus rekusrsu, falta mediku,menus medikamento, no fasilidade emergência. Sira ne’e halo povu moris iha vulnerável, liu-liu iha situasaun doensa tropikál, desnutrisaun, no mortalidade maternal.
‘’Ami husu atu aumenta investimentu iha servisu atendimentu saude primária, hasa’e kapasidade profisionál saude, no garanti medikamentu ba komunidade tomak atu asessu ba saude ne’ebe justu,”Sira kontinua husu.
Nune’e mos sira apelu ba governu atu Para eviksaun ilegál agora, Para neglijénsia ba bee no aihan agora. Para propaganda iha setór edukasaun no saude agora. Tanba tempu ona atu trata povu ho respeitu no dignidade no tane aas valores direitus umanus liu-liu direitu baziku povu Timor-Leste. Direitus umanus la’ós dekorasaun iha loron 10 Dezembru, maibé obrigasaun loron-loron.