Home Notisia ANCI-TL Rejistu Munisipiu Likisa okupa Primeiru Lugar Ba Kazu Soe Bebe Iha...

ANCI-TL Rejistu Munisipiu Likisa okupa Primeiru Lugar Ba Kazu Soe Bebe Iha Timor-Leste

1500
0
Diretór ezekutivu Organizaun Aliansa Nasional Luta Contra Crime Infantesidu- Timor-Leste ( ANCI-TL), Jose Turky, 19/12 ( foto: Mena)

Reportajen Filomena da Conceicao 

Diretór Ezekutivu Organizaun Aliansa Nasional Luta Contra Crime Infantesidu- Timor-Leste ( ANCI-TL), Jose Turky relata hahu, husi fulan janeiru too fulan dezembru, ANCI-TL rpejistu Kazu soe bebe ho total Nain 5 nune’e, husi total ba Kazu soe bebe refere Munisipiu Likisa mak rezistu ho volume neebe a’as iha  Timor-Leste ba tinan 2025 nian. 

“Hahu husi inisiu fulan janeiru to’o fulan dezembru tinan 2025 ANCI-TL rejista ona kazu soe bebe ho klafikasaun a’as, jeografikamente kompostu husi Munisipiu tolu, likisa, Manufahi no Ainaro, liu husi estatistika annual 2025 demostra katak dadus refere likisa mak vulme a’as*, dehan diretór ezekutivu, ANCI-TL ba Jornalista sira lihusi komunikadu Imprensa iha salaun  Fongtil, sesta/19/12.

Nia  esplika, haree ba papel aliansa nia intervensaun ba Kazu hirak ne’e,  ita nia papel importante mak Aliansa nia fokal sira iha munisipiu halo servisu makas hodi kopera ho autoridade lokal sira, inklui ho forensik para halo tratamentu diak ba kazu hirak ne’ebe akontese iha munisipiu tolu ne’e.

“Atu rela ba sosiedade sira hotu katak, durante tinan Ida ne’e, hahu husi janeiru too Dezembru Ita lakon bebe 5 no kodisaun bebe5 ne’e Ita labele asegura tanba Bebe balun ho kondisaun asu han no balun fali autor sira buti mate tiha hodi ba soe iha mota laran” hateten Jose 

Relasiona ho prosesu judisial  ba Bebe sira ne’e, mak husi munisipiu Likisa nian Kazu2 ne’e,  autor feto hetan ona maibe autor mane mak sei prosesu hela, tanba iha sosiedade difisil tebes ba naukten  sira atu hatudu liman maibe,  prosesu investigasi sei lao   hamutuk ho Autoridade lokal sira hodi bele hetan lalais autor sira ne’e, no autor ba Kazu  munisipiu Manufahi  ho Bebe 2 no Ainaru Bebe 1, lihusi Kazu refere autor Sira  iha ona prosesu investigasaun ba Ministeiru publiku hodi bele fo ekivalensia.

“Kazu hirak ne’e akontese tanba faktor eduksaun seksual, amibiente no eduksaun reprodutivu tanba ohin loron Ita Nia sosiedade, la  tau importasia hodi bele hasae koisenesimentu joven Sira nian hodi sira bele halo relasaun seksual ho parseiru Ida neebe iha responsabilidade”, Nia esplika

Entretantu, ANCI-TL hari’i iha 2014, bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 43°fo liberdade ba nia sidadaun sira atu hari’i rasik, Asosisaun no Aliansa nian. Iha aleneia 1. Hateten ema hot-hotu hetan liberdade ba Assosisaun no Aliansa Ruma, juridikamente Natureza aktividade la pratika krime, kompre deit ba ordem KDRTL.Aliansa Nasional Combate Crime Infantesidiu mai Vizaun no Misaun Plano Alternativu hodi Konsilida no sosializa informsaun no Politika Inkluzivu, luta kontra kazu infantesidiu iha Timor-Leste

Nia konklui, hafoin Timor Leste ukun aan, sosiedade tama ona ba iha situasaun ida ne’ebe bele dehan fora husi normal ka inesperalble husi kazu soe bebe, asaun ida ne’e sosiedade kuaze atu sai hanesan  abitu ida ona iha sosiedade Timor Leste kada fulan no tinan kazu hirak ne’e numeru sae maka’as Presjia advokasia ne’ebe mak extra ordinario hodi garante tratamentu nebe efikas efisiensia ba kombate krime non organizadu sira nebe mak akontese iha sosiedade iha era globalizasaun paradigma ida ne’ebe la edukativus, sidadaun sira lakon espiritu humano, degradasaun moral hahu lakon iha sosiedade, opota

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here