Home Uncategorized Tanbasá Futuru Timor-Leste Depende ba Agrikultura, La’ós De’it Estrada?

Tanbasá Futuru Timor-Leste Depende ba Agrikultura, La’ós De’it Estrada?

91
0
Ato Lekinawa Costa

By Ato Lekinawa Costa

Iha suco no aldeia sira iha area rurais, to’os nain ida hateke sira nia ai-han ne’ebé fo produsaun ki’ik no mehi atu simu formasaun, adubu, apoio tractor, feramentu serbisu, matenek hosi matenek nain sira hodi aumenta sira nia produsaun. Iha suco no aldeia sira ne’e, to’os nain sira hateke udan monu rai, laos habokur rai maibe ameasa atu soe sira nia uma tun husi foho leten, no sobu sira nia to’os. Iha suco no aldeia balun, to’os nain sira kuda modo, kuda haree no kolleta barak, maibé haree no modo sira la folin diak tanba kareta labele sa’e to’o ba besik iha sira nia to’os no natar. Bainhira kareta to’o duni, selu folin karun liu.

Maibe bainhira ita haree oinsa Timor-Leste aloka ninia rekursu sira, imajen ida ne’ebé klaru mosu. Governo periodu dala hirak ona hatudu katak sira halo tiha ona ida ne’e ho silensiu no aat kona-ba saida mak povu agrikultor sira realmente valoriza.

Konsidera numeru sira husi Orsamentu Estadu Jeral 2025. Ba infraestrutura estrada, governu aloka $227.3 milliaun. Ba setor agrikultura tomak, ne’ebé mak fo moris-diak ba 66% uma-kain Timoroan, alokasaun mak orsamentu estadu $50 milhaun de’it.

Fo tempu uituan atu hanoin kona-ba ida ne’e. Ita gasta osan dala-haat ho balun liu, ba estrada aspal kompara ba povu agrikultor ne’ebe fo han ema barak iha nasaun  ida-ne’e. Infraestrutura estrada aspal de’it konsumu liu 10% husi orsamentu Estadu tomak, maibe agrikultura, ne’ebe mak tulun moris iha area rural, simu de’it 2.3%. No lakuna ida ne’e aumenta: orsamentu estadu ba 2026 hatudu fundu ba estrada aspal nian $223 milliaun no agrikultura tun-tan ba $43.4 milliaun, proporsaun liu dala lima ba ida ne’e.

Ne’e la’ós parseria estratéjiku entre prioridade rua ne’ebe igual. Ne’e mak escolha ida. No escolha ne’e sala.

Promesa Falsu husi Estrada Aspal

Ita halo klaru tiha, estrada aspal sira importante. Investimentu governu nian ba rede estrada nasional, husi estrada Dili, no mos iha kosta-sul to’o koneksaun munisipal, la’ós buat ne’ebe la importante. Estrada aspal sira mak sistema sirkulatoriu ba ekonomia ida. Maibe nia tenke konekta to’os nain sira ba merkadu, labarik sira ba eskola, no pasiente sira ba klinika. Laos deit ba ema sira iha kareta no motor atu lao pasiar no fo-han deit fabrika kareta, no estasaun mina sira.

Maibe halo estrada deit no ita la iha produsaun agrikula hodi transporta ne’e sei halo estrada ne’e la iha valor. Estrada sei hanesan monumentu deit.

Bainhira tesik ba parte-sul nian ita haree estrada furak, tesik ba Baucau mos hanesan, no mos ba fronteira Mota-ain. Sira ne’e hatudu atinjimentu hosi ema hirak ne’ebe hakarak haree furak hosi dezenvolvimentu fizika nian. Hanesan haree ema feto no mane, aparensia fiziku ne’e mak importante liu. Maibé komunidade sira iha ninin, no tesik ba to’os-laran sei luta ho produsaun ki’ik, falta irrigasaun, falta ekipamentu, matenek kona ba klima, no asesu limitadu ba fini di’ak no treinamentu. Estrada iha tiha ona, hein atu lori prosperidade hosi produsaun agrikula nian. Maibe prosperidade seidauk iha.

Orsamentu governu nian rasik hatudu desequilibriu ne’e. Iha Ministériu Agrikultura nian osan, $50 milhaun ne’e uitoan, besik metade hosi ida ne’e mak foka ba hare, batar, no Kafe o ai-han tradisional sira. Ba hakiak animal nian, maski 95% uma-kain to’os nain mak hakiak, orsamentu ba ida ne’e de’it 7%. Peskas, maski ita iha tasi-ibun 700km, sempre simu osan uitoan. Floresta, ne’ebe bele proteje ita nia rai no prevene rai-monu, rai halai ne’ebé bele estraga estrada, hetan osan ki’ik liu.

Sira ne’e hotu hatudu katak Timor-Leste la iha duni estratejia ida harii ekonomia ida rezilente. Saida mak ita prioridade dadaun ne’e atu hatudu deit ita nia manutensaun ba vida subsistensia, posivelmente bele halo ita monu ba situasaun chaos ekonomia iha future.

Fini Ne’ebé Bele Proteje Estrada

Iha nivel seluk ida tan ba desequilibriu ne’e, no ida ne’ebé hakerek iha ita nia paisajen rasik, iha ita nia foho sira. Iha fatin barak, estrada sira hasoru risku boot ba rai-monu no rai halai. Bainhira udan boot mai, foho sira ne’ebé la hetan protesaun ho ai-horis monu. Estrada sira sai at. Milaun ba milliaun dolar investimentu sira mout-lakon iha foho kuak sira ne’ebe mosu husi erosaun.

Se mak bele prevene ne’e? La’ós sira ne’ebé injineiru sira, ka trabalhador sira, sa-tan politika nain sira mak gosta deit aparensia fiziku hosi dezenvolvimentu nian. Buat sira hanesan ne’e so to’os nain sira no komunidade sira.

Bainhira to’os nain ho komunidade sira kuda ai-horis iha ninia foho nudar parte husi projetu agrofloresta nian, nia la’ós de’it hadi’a ninia to’os. Sira hadiak rai halo metin ai-abut sira, redus posibilidade ba rai monu no rai-halai, no literalmente harii fundasaun ne’ebé proteje estrada atu la monu. Sira nia serbisu mak manutensaun ba infraestrutura nian, maibe ita fo osan uituan kompara ho estrada aspal ne’e nia kustu rasik.

Ita harii estrada sira ne’ebe karun iha rai ne’ebé frajil no depois husik povu hamlaha sira mak atu proteje ho orsamentu ba produsaun nian mak ki’ik tebes. Ne’e hanesan ita sosa kareta furak ida maibé depois rejeita atu sosa kombustivel ka troka oli.

Fiscal Cliff no Futuru Agrikultura

Iha razaun urgente liu tan atu rebalansa ita nia prioridade sira. Timor-Leste hasoru “fiscal cliff.” Ita nia rikeza petrolífera monu dadaun hela. Ita labele depende ba rendimentu mina ba tempu tomak. Governu rasik rekoñese katak ita tenke dezenvolve setor produtivu sira atu aumenta rendimentu estadu nian no sustenta ita nia ekonomia hafoin mina hotu. Oras ne’e dadaun rendementu domestiku 124 miliaun deit, no gasta ba importasaun sasan hosi rai liur $840 miliaun resin, ne’e inklui ona sasan sira mak uza ba dezenvolvimentu infraestrutura estrada nian.

Setor produtivu saida? Turizmu iha potensial. Ekonomia dijital presiza esplora. Maibe setor uniku ne’ebe iha tiha ona no emprega maioria ita nia povu, ne’ebé fo-ona produsaun ai-han no akontese iha munisípiu hotu, mak agrikultura.

Maski nune’e, ita trata nia hanesan oan ha-kiak hosi setor sira seluk, inklui infraestrutura nian.

Kafe ho mina mak ita nia esportasaun prinsipal. Maibe Kafe deit mak iha impaktu direta. Nia suporta uma-kain 38,000. Maibé produsaun média de’it ho 200kg ba hektare ida, fraksaun husi potensial rejional 600-1,000kg. Ho investimentu ne’ebé dudu ba reabilitasaun kafe-tuan sira, treinamentu, asesu di’ak ba finansas, ita bele aumenta produsaun dala-tolu, no presija tan halo to’os foun.

Hare, batar, modo, hakiak animal, peskaska mak potensia seluk ne’ebe iha valor ekonomia mos. Hosi kada subsetor sira ne’e iha potensial ne’ebé ita seidauk maximiza, hodi kria empregu, no gera rendimentu. Maski sira hotu potensial ne’e laos fo produsaun ne’ebe iha valor ekonomiku bo’ot. Produsaun ida diak ho fo valor ekonomiku presiza investimentu.

Oinsá Rebalansu Sei Mosu

Hau la argumenta atu abandona konstrusaun estrada aspal. Konektividade importante tebes. Maibe ita tenke muda husi haree estrada nu’udar motor prinsipal ba dezenvolvimentu ba haree estrada nu’udar parte ida husi estratejia integrada ida.

Imajina se ita muda ba proporsaun orsamentu rua ba ida duke lima ba ida. Imajina orsamentu agrikultura $100 milliaun hamutuk ho orsamentu dalan $200 milliaun. Saida mak $50 milliaun adisional ne’e bele halo?

Nia bele funda programa reabilitasaun kafe, truka ai-kafe-tuan sira ho variedade foun ne’ebe produs barak no resistente ba moras. Nia bele expande sistema irrigasaun sira atu to’os no naran nain hodi la depende deit ba udan-ben ne’ebe la regular. Nia bele harii fali servisu saude animal atu prevene surtu moras ne’ebe sempre estraga fahi no manu. Nia bele suporta komunidade kosteiras sira atu dezenvolve peskas sustentável, no hadi’ak liutan nutrisaun. No nia bele investe iha jestaun rai no agrofloresta, proteje to’os no dalan husi erosaun no rai-monu no rai-halai.

Ne’e la’ós proposta radikal. Ne’e simplesmente rekoñese katak estrada no produsaun agrikultura bele lao hamutuk, la’ós rival. Ita labele iha ekonomia agrikultura ne’ebe forte maibe  iha estrada. No ita labele iha estrada ne’ebe duravel  bainhira la iha jestaun paisajen ne’ebe fornese hosi to’os nain sira.

Konkluzaun: Desizaun Ida Ne’ebé Ita Tenke La-Hili

Pergunta milhaun $227 la’os kona-ba ita tenke gasta osan ne’e ka lae? Maibe ne’e kona-ba se ita sei kontinua gasta osan ne’e izoladamente, ho hanoin katak estrada aspal de’it bele harii nasaun ida ne’ebé prosperu.

Ita nia to’os nain sira la husu atu fo-osan infraestrutura nian ba sira. Sira husu ba investimentu estratejiku hanesan ne’ebé ita fo ba halo estrada. Sira husu ferramenta ne’ebe bele transforma sira nia serbisu to’os nian ba moris-diak, sira nia foho sai asset ativu, sira nia potensial sai produsaun.

Orsamentu governu nian rasik hatudu ita halo tiha ona desizaun. Maibe desizaun sira bele hili fali hodi la halao ka implementa. Prioridade sira bele rebalansa. Futuru Timor-Leste nian la’ós sei kobre ho estrada aspal; futuru Timor-Leste sei mai husi rai bokur no ai-han sira. Tempu ona ita nia orsamentu refleta verdade ida ne’e.

Bele halo estrada. Maibe mai ita mós fó fundu ba to’os nain sira ne’ebe sei enxe estrada sira ho produsaun, ne’ebé sei proteje estrada sira husi monu no naksobu, ho ninia finalidade atu harii nasaun ida ne’ebé bele hamriik ho nia ain-rasik ho ninia rekursu rasik.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here