Reportajen Silvino Freitas
Relasiona ho ró peska illegal husi nasaun seluk neebe kontinua tama iha tasi timor leste nian maka Sekretariu Estadu Peska (SEP) deklara governu kria tiha ona lei numeiru 12/2006 kona-ba krime realtivu ho peska maibe konaba kontrolu tasi nee kompetensia Ministeriu Interior, Ministeriu Defeza no Ministeriu Transporte Telekomunikasaun, tanba nee estadu Timor Leste tenke kolabora ho nasaun viziña sira hanesan Indonesia, Australia no Papua Nova Guine atu kontrola hamutuk, tanba timor leste kontinua lakon rekursu marinu kada tinan iha tasi timor.
Sekretariu Estadu Peska Domingos da Conceição dehan, peska illegal nee kestaun global husi nasaun sira neebe eziste iha mundu neebe iha tasi inklui timor leste sempre akontese peska illegal, nunee papel governu nian atu antisipa peska illegal nee mak governu halo ona lei numeiru 12/2006 kona-ba krime realtivu ho peska, neebe hatur iha artigu 1 too 3 neebe hateten konaba krime utiliza eskluzivu, krime estraga rekursu akuatiku no krime peska illegal, nunee baze legal ba jestaun ordenamentu dezenvolvimentu peska no akuakultura neebe hateten atu jere rekursu ho responsabilidade, nunee mos atu halo lisensa ba kompana nee kompetensia ministru nian iha artigu 57 hodi autoriza kompana peska sira tuir rekezitu neebe kompana sira priense.
“tanba saida mak mosu peska illegal iha timor leste ita vizinu hela ho nasaun 3 Australia, Indonesia no Papua New Guine entaun ida nee mak ita presiza halo kooperasaun integrada hodi kontrola hamutuk” dehan Sekretariu Estadu Peska Domingos da Conceição ba jornalista sira iha Timor Plaza, (07/05).
Sekretariu Estadu Peska Domingos da Conceição dehan tan, atividade peska illegal nee mosu timor leste sempre lakon nia rekursu marinu kada tinan nee nunee iha tinan 2025 lakon 31 milaun no iha meadu fulan tolu too haat nia laran ita lakon tan 6 milloes, nunee peska illegal nee fo prejuizu ba rekursu marinu neebe mak durante nee ita preserva, maibe husi nee problema esensial mak ministeriu agrikultura laiha kompetensia atu halo interferensia direta tanba servisu asegura estabilidade tasi nian nee kompetensia ministeriu interior, ministeriu defeza no ministeriu transporte telekomunikasaun.
“ita integra an iha sistema autoridade maritima bazeia ba dekretu lei numeiru 39/2020 23 de setembru ita integra ema nain 4 tama iha autoridade amritima atu bele atualiza halo relatorio no reuniaun atu bele propoin ba ministeriu defeza hodi bele hola desizaun anualmente tanba nee ita la halo intervensaun direta ba peska illegal sira” dehan Sekretariu Estadu Peska Domingos da Conceição.
Antes nee Unidade Polisia Maritima (UPM) halo operasaun no kaptura ro peska illegal ho marka KM Makmur Rejeki Mulya neebe uza bandeira nasaun vizina Indonesia nian ho tripulante 32 ho ikan tonelada 9 iha kosta sul area tasi Vikeke nian, nunee iha loron tuir mai autoridade seguransa kontinua deteta ro peska illegal sira neebe mai husi diresaun Kupang Indonesia nian hamutuk 3 no 2 konsege halai tiha no ida maka sira konsege halo video no foto.