Home Justisa RHTO: kriminalizasaun difamasaun bele kria tauk no intimidasaun, halo ema ho defisiénsia...

RHTO: kriminalizasaun difamasaun bele kria tauk no intimidasaun, halo ema ho defisiénsia la hakarak kritika polítika públika

0
83

RHTO iha konferensia imprensa. [Foto: Zevonia | 31.01.2022]

Reportajen David no Silvino

Relasiona ho esbosu lei kriminaliza defamasaun, liuhusi projetu de Lei husi Parlamentu Komisaun ne’ebe propoin, hamosu preokupasaun hosi soseidade sivil, inklui organizasaun Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), nudar organizasaun difisiensia.

Liuhusi petisaun RHTO nian ne’ebe Neon Metin asesu esplika katak, Organizasaun defisiensia ne’ebe serbisu promove, proteje no advoga direitu ema ho defisiensia, tuir konstituisaun no konvensaun direitu umanus, katak grave no urjente proposta alterasaun Kódigu Penál ne’ebé buka kriminaliza difamasaun, insultu no forma espresaun online balu. Ami konsidera

proposta ida-ne’e la’ós de’it asuntu jurídiku, maibé asuntu direitu umanu, demokrasia, governasaun di’ak no inkluzaun sosial ne’ebé bele afeta diretamente ema ho defisiénsia no grupu vulnerável sira seluk.

RHTO hateten Liberdade espresaun mak instrument importanye ba ema ho defisiensia, durante tinan barak, ema ho defisiénsia iha Timor-Leste enfrenta diskriminasaun sistemátika, estigma sosial, ridikularizasaun, segregasaun, violénsia verbál no eskluzaun hosi prosesu desizaun públika. 

Barak husi sira seidauk iha asesu hanesan ba mídia, edukasaun, empregu, saúde no justisa. Ba komunidade ema ho defisiénsia, liberdade espresaun la’ós priviléjiu ida. 

Liberdade espresaun mak instrumentu fundamentál ida atu sira bele denunsia diskriminasaun no violasaun direitu, husu responsabilizasaun ba autoridade públika, partisipa iha debate polítiku no dezenvolvimentu nasionál, defende asesibilidade (lian jestual, brille nsst), inkluzaun no igualdade, hato’o esperiénsia moris ne’ebé durante ne’e la hetan atensaun.

Tuir RHTO kriminalizasaun difamasaun bele kria atmosfera tauk no intimidasaun, ne’ebé halo ema ho defisiénsia sira la hakarak ko’alia ka kritika polítika públika, servisu públiku ka autoridade sira.

“Efeitu ida-ne’e sei sai grave liu tan ba ema ho defisiénsia ne’ebé durante ne’e enfrenta ona barreira atu partisipa iha espasu públiku. Nue’e mos liberdade espresaun nudar direitu”, hakerek iha petisaun. 

Iha petisaun mos sira dehan fundamental ba sidadaun hotu-hotu inklui ema ho defisiensia tu goza tomak sira nia Liberdade no direitu fundamental ne’e no labele iha intervensaun hosi estadu ho natureza kriminalizasaun liu husi prosesu penal.

Inkompatibilidade ho Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD)

Timor-Leste ratifika ona CRPD no  asume  obrigasaun internasionál atu respeita, proteje no realiza direitu ema ho defisiénsia.

Artigu 21 CRPD garante direitu ema ho defisiénsia atu buka, simu no fahe informasaun no ideia sira iha baze igualdade ho ema seluk. Direitu ida-ne’e inklui liberdade espresaun iha plataforma tradisionál no dijitál.

Artigu 29 CRPD mós garante partisipasaun efetiva ema ho defisiénsia iha moris polítika no

públika. Partisipasaun ida-ne’e la bele realiza sein ambiente ida ne’ebé livre, seguru no aberta ba debate no krítika.

Artigu 4 (3) CRPD obriga Estadu atu konsulta diretamente ema ho defisiénsia no organizasaun reprezentativa sira iha elaborasaun lei no polítika públika ne’ebé afeta sira.

To’o agora, RHTO no ema ho defisiénsia sira seidauk involve ho forma efetiva no signifikativa iha diskusaun kona-ba proposta alterasaun legal ida-ne’e. Situasaun ida-ne’e la reflete prinsípiu fundamental CRPD: “Laiha buat ida kona-ba ami, la ho ami.”

Risku ba Denúnsia Violasaun Direitu Umanu no Korupsaun

Komunidade ema ho defisiénsia depende barak ba liberdade espresaun atu denunsia katak neglijénsia iha prestasaun servisu públiku, falta asesibilidade iha edifísiu públiku, violasaun direitu iha edukasaun, saúde no empregu, abuzu, eksplorasaun no violénsia no prátika diskriminatória hosi instituisaun públika no privada.

Tuir RHTO katak Lei kriminal difamasaun bele uza atu intimida vítima, ativista, jornalista, defensór direitu umanu no organizasaun sosiedade sivíl sira ne’ebé buka revela injustisa.

Experiénsia internasionál no rekomendasaun hosi mekanizmu direitu umanu Nasoins Unidas hatudu katak difamasaun tenke trata liu hosi remédiu sivíl proporsional sira, la’ós pena kriminal ne’ebé bele ameasa liberdade fundamentál.

Ema ho Defisiénsia Presiza Protesaun, Maibé La’ós Kriminalizasaun

RHTO rekoñese katak insultu, asédiu online, diskursu ódiu no difamasaun bele afeta gravemente dignidade ema ida, inklui ema ho defisiénsia, maibé resposta ne’ebé efetiva no kompatível ho direitu umanu la’ós kriminalizasaun.

RHTO rekomenda presiza hetan protesaun  ba dignidade ema ho defisiénsia, liuhusi edukasaun públika kona-ba respeitu no diversidade, kampaña anti-estigma no anti-diskriminasaun, mekanizmu asesível atu submete keixa, mediasaun no justisa restaurativa, deskulpa públika, jkompensasaun sivíl proporsional, retirada imediata ba konteúdu prejudisiál, reforsu kapasidade autoridade reguladora no plataforma dijitál.Abordajen ida-ne’e promove responsabilizasaun sein reduz espasu demokrátiku.

Preokupasaun Kona-ba Terminolojia Diskriminatória

RHTO mós manifesta preokupasaun kona-ba utilizasaun termu legal balu hanesan “anomalia psíquica” ne’ebé la harmoniza ho modelu direitu umanu CRPD.

Terminolojia hanesan ida-ne’e perpetua estigma, diskriminasaun no persepsaun negativa kona-ba ema ho defisiénsia sikososial no intelektuál. Reforma legal hotu-hotu tenke utiliza linguagem ida ne’ebé respeita dignidade, autonomia no igualdade ema ho defisiénsia.

Pedidu RHTO ba Parlamentu Nasionál

Tanba razaun sira ne’ebé temi iha leten, RHTO husu Parlamentu Nasionál atu, reejeita kualkér dispozisaun legal ne’ebé kriminaliza difamasaun, insultu ka espresaun online ne’ebé bele limita liberdade espresaun no partisipasaun demokrátika sidadaun sira.

Garante katak kualkér reforma legal ne’ebé afeta direitu fundamentál sidadaun tenke respeita Konstituisaun artigu 9 (Adere ba prinsipiu ka akordu ka konvensaun internasional sira) inklui ratifika ona CRPD no padraun internasionál direitu umanu.

Iha artigu 9 konstituisaun Alinea 3 hakerek klaru katak “Norma sira-ne’e sei la iha folin, sira latuir karik konvensaun no akordu internasionál sira-ne’ebé lei Timór nian simu tiha ona” ida nee hakerek momos katak proposta alterasaun Kódigu Penál ne’ebé buka kriminaliza difamasaun, insultu no forma espresaun online laiha folin ka nulu, tanba kontra konstitiuisaun RDTL no konstitiuisaun artigu 9.

Realiza konsultasaun públika ne’ebé efetiva, asesível no signifikativa ho organizasaun reprezentativa ema ho defisiénsia antes aprovasaun final ba proposta ida-ne’e. Organiza audiénsia públika urjente ho partisipasaun direta hosi Organizasaun Ema ho Defisiénsia sira, jornalista, sosiedade sivíl, akademiku no peritu direitu umanu. Aloka orsamentu adekuadu ba kampaña nasionál anti-diskriminasaun, anti-estigma no promosaun respeitu ba dignidade ema ho defisiénsia.

Estabelese mekanizmu asesível no efetivu atu ema ho defisiénsia bele halo keixa kona-ba diskursu ódiu, asédiu online, bullying no konteúdu ofensivu. Haforsa remédiu sivíl no restaurativu hanesan mediasaun, deskulpa públika, kompensasaun apropriada no retirada imediata ba konteúdu prejudisiál.

Harmoniza termu legal hotu-hotu ho padraun CRPD no elimina terminolojia diskriminatória hosi lejislasaun nasionál. Garante katak kualkér lei foun la bele uza atu intimida ativista, jornalista, defensódireitu umanu, organizasaun ema ho defisiénsia no sidadaun sira ne’ebé hala’fiskalizasaun públika.

RHTO fiar katak Timor-Leste bele proteje dignidade no reputasaun sidadaun sira sein kriminaliza liberdade espresaun. Demokrasia forte la konstrui hosi silénsia. Demokrasia forte konstrui hosi debate aberta, partisipasaun ativa, transparénsia no responsabilizasaun.bKomunidade ema ho defisiénsia presiza voz ne’ebé forte liu tan, la’ós limitasaun foun ba sira nia liberdade atu ko’alia.

Nune’e, RHTO husu Parlamentu Nasionál atu rejeita proposta kriminalizasaun difamasaun no asegura katak reforma legal sira respeita direitu umanu, liberdade fundamentál no obrigasaun internasionál Timor-Leste nian, “laiha buat ida kona-ba ami, la ho ami.”

NO COMMENTS