Home Analisa Dezenvolvimentu La Ho Justisa La’ós Dezenvolvimentu Tebes

Dezenvolvimentu La Ho Justisa La’ós Dezenvolvimentu Tebes

0
94

Elias “Zizi” Vieira. [Foto: Doc.privadu]

Hakerek nain Elias ‘Zizi’ Vieira (Sidadaun simples)

Iha tinan barak ikus nee, Governu Timor-Leste hatudu ona pratika ne’ebe mak prokupa ema barak: uza naran “dezenvolvimentu” atu halo despezu ba nia sidadaun rasik. Uma sira destrui, to’os mos hadau atu hari edificiu, familia sira hasai husi nia hela fatin—iha kazu balun hadau ho forsa atu entrega ba kompanía privadu sira. Justifikasaun ne’ebe governu uza barak liu mak ida de’it: la iha sertifikadu propriedade.

Justifikasaun ida nee la’os de’it fraku; maibe injustu.

Durante dekada barak, sidadaun Timor oan sira hela no kuda ai horis iha to’os tuir sistema propriedade tradisional, costume no de facto. Nee la’os okupa foun ka atu halo spekulasaun ruma. Nee mak realidade moris povu rai ne’ebe tuir eransa no tradisaun, no mos husi konsekuensia kolonial no okupasaun Indonesiu ne’ebe povu hasoru no luta atu sobrevive. Maibe agora estadu dehan katak tanba la iha dokumentu formal, sira-nia direitu laiha validade—maski estadu rasik falha ona atu implementa sistema titulasaun rai ne’ebe justu, inkluzivu, no asesivel ba ema hotu.

Situasaun ne’e hatudu katak governo hanesan kastiga fali sidadaun sira tanba falhansu institusional iha governasaun rasik. Procesu sertifikasaun rai iha Timor-Leste naruk tebes, la konsistente, no difisil ba ema barak, liu-liu komunidade rural no na’in rai tradisional sira. La iha surat tahan la signifika katak ema la iha direitu; nee signifika katak estadu la halo nia obrigasaun. Uza falhansu ne’e atu hasai ema husi nia rai mak hatudu abuzu de poder, la’os estadu de direitu.

Hahalok ne’ebe mak preokupa ita hotu mak maneira de despeza ne’ebe autoridade sira hala’o. Policia hala’o nia knar la’os atu proteje sidadaun, maibe atu hasai fali sidadaun sira nia direitu. Hahalok ne’ebe la tuir prosesu legal. Iha akontesimentu balu ho violensia—hasai sidadaun husi husi sira nia uma, moris fatin no to’os. Asaun ne’e halo ita lembra fali tempu uluk, bainhira governu uza poder atu serve interese kolonial ka elite atu hanehan ema ki’ik sira. Ironia boot mak katak nasaun ida ne’e hetan independensia liu husi dekada luta naruk hasoru opresaun kolonial no imperialista, agora replika fali modelu opresaun ne’ebe hanesan uluk.

Atu fo hanoin ba ita hotu katak dezenvolvimentu tenke foti ema nia moris, la’ós hamaten povu. Bainhira hadau rai husi ema ne’ebe hela iha durate tinan barak no depois entrega ba komapnhia privadu sira ne’ebe la iha teste klaru kona-ba interese publiku, la iha kompensasaun justu, no la iha konsultasaun loos, entaun pergunta boot mosu: Dezenvolvimentu ida nee ba see? Interese see mak prioridade? No tanba saida mak  governu trata sidadun hanesan obstakulu, la’os hanesan parceiru ba dezenvolvimentu?

Kazu hirak ne’e repete nafatin hatudu katak falhansu boot iha instituisaun estadu sira. Sistema judisial ne’ebe di’ak tenke sai atu proteje sidadaun, la’os hateke no nonok de’it bainhira poder ezekutivu halo asaun ne’ebe liu nia limite. Tribunal, autoridade rai, no orgaun fiskalizasaun sira tenke garante katak projetu dezenvolvimentu respeita direitu konstitusional, prosesu justu, no justisa sosial. Bainhira nee la akontese, legitimidade estadu sai fraku ona.

Independencia Timor-Leste nian liu husi sakrifisiu, reziliensia, no vizaun kolektivu kona-ba dignidade no determinasaun boot ba futuru. Despeza ema husi hela fatin, to’os, no uma—laiha razaun forte no laiha prosesu legal ka alternativa umana—hatudu katak atrai spiritu luta ida nee.

Dezenvolvimentu tebes nian la sukat ho edifisiu, estrada, ka numeru investimentu de’it. Dezenvolvimentu sukat ho maneira governu ne’ebe trata nia sidadaun vulneravel sira, sukat ho maneira ne’ebe resolve injustisa istorika, no ho fidelidade ba spiritu liberdade ne’ebe ema luta ba.

Se dezenvolvimentu hetan ho presu dezposesaun, tauk, ameasa no silensia, entaun nee la’os progresu—nee regresu!!!

NO COMMENTS