Home Analisa Operasaun Hasoru Sentru Scam Iha Dili La’os Deit Asuntu Polisia, Ne’e Mos...

Operasaun Hasoru Sentru Scam Iha Dili La’os Deit Asuntu Polisia, Ne’e Mos Teste Ba Governasaun no Responsabilidade Governo

55
0
Zizi Vieira. [Foto: Doc.Privadu]

Hakerek Nain Zizi Vieira

Operasaun ne’ebe autoridade sira halo dadaun iha Dili hasoru suspeita barak iha fatin-fatin sentru scam tenke hare’e la’os det husi susesu operasaun polisia nian. Maski ita fo apresiasaun ba membru polisia siguransa sira ne’ebe hala’o servisu ho dedikasaun diak, aktividade kriminal hirak ne’e hamosu pergunta boot ida ba Governu atu la bele hase’es aan: Oinsa mak atividade krime organizadu hanesan sentru scam hirak ne’e bele akontese, dezenvolve no opera iha fatin barak molok autoridade sira halo intervensaun? 

Akontesimentu ne’e la’os deit asuntu krime maibe liga mos ba asuntu governasaun, intelijensia estadu, lideransa, no responsabilidade institusional sira. Rede scam organizadu sira la mosu derepente deit iha loron ida nia laran. Atu hala’o aktividade hanesan ne’e, presiza edifisiu, ekipamentu, internet, sistema finanseiru hodi ema atu serbisu nudar rede transnasional ne’ebe opera durante tempu naruk. 

Akontesimentu ne’e levanta duvida boot kona-ba efikasia iha sistema prevensaun no detesaun ne’ebe estadu hala’o. Estado ida nia governasaun ne’ebe diak la sukat deit husi nia kapacidade atu prende kriminozu sira wainhira krime akontese ona. Sasukat ne’e mos tenke hare’e husi nia kapacidade atu deteta, prevene no potensia husi ameasas molok atu akontese no sai hanesan problema nasional. Tamba ne’e, operasaun hirak ne’e tenke sai hanesan oportunidade ida atu halo avaliasaun kle’an ba instituisaun governamental sira ne’ebe iha responsabilidade direta ba seguransa nasaun, intelijensia, imigrasaun, fiskalizasaun negosiu, monitorizasaun finanseira no koordenasaun entre ajensia sira hotu. Tanba ne’e povu Timor-Leste iha direitu atu husu esplikasaun konaba akontesimentu ne’e. 

Pergunta importante balu mak: 
Karik autoridade sira simu ona informasaun ruma no denunsia ona antes? 
Se simu ona, tanba sa la halo atuasaun lalais? 
Karik iha falhansu ruma iha koordenasaun entre instituisaun sira?  
Nune’e, governu sei halo saida atu garante katak situasaun hanesan ne’e sei la repete tan? 

Pergunta hirak ne’e tenke hare husi esensia demokrasia ida ne’ebe saudavel. Ne’e katak governu ida ne’ebe forte la tauk ba transparensia. Governu ida ne’ebe forte sei prontu atu esklarese ba povu kona-ba oinsa nia instituisaun sira hala’o knaar. Alein de ne’e, Governu tenke konsidera ka tetu fila fali polítika imigrasaun Timor-Leste. Karik rezultadu investigasaun hatudu katak rede krime organizadu sira sistimatikamente utiliza fasilidade Visa on Arrival husi nasaun balun atu tama no organiza atividade krimi iha Timor-Leste, Governu tenke konsidera suspende temporariamente ka hare’e no tetu fali fasilidade ba nasaun hirak ne’ebe konsidera iha risku aas, bazeia ba evidensia no avaliasaun intelijensia sira. Sidadaun husi nasaun hirak ne’e karık presiza aplika visa antes tama mai Timor-Leste. Ho politika ne’e permite autoridade sira halo verifikasaun kle’an liu kona-ba identidade, objetivu viajen, dokumentu apoiu no background (latar belakang) applikante sira antes fo autorizasaun atu tama mai. Importante atu hateten katak politika ida ne’e la’os diskriminasaun ba rai ida. Medida ida ne’e tenke bazeia ba risku ne’ebe prova ona ho intelijensia kredivel no prinsipiu seguransa nasional. Turista, investidor no visitante lejitimu sei kontinua simu diak, maibe estadu tenke iha mekanismu ida ne’ebe forte liu atu prevene infiltrasaun husi rede krime transnasional. 

Iha tempu hanesan ne’e, Governu tenke reforsa tan kapasidade intelijensia, hadi’a partilha informasaun entre instituisaun sira, aumenta monitorizasaun movimentu finanseiru suspeitu, reforsa fiskalizasaun negosiu sira no hametin servisu hamutuk ho parseiru internasional sira. 

Susesu tebes husi operasaun ne’e la’os deit sukat husi ema nain hira mak prende ona ka fatin ne’ebe autoridade sira hetan ona. Susesu lolos sei depende ba oinsa Governu bele aprende husi akontesimentu ida ne’e, identifika fraqueza institusional sira, halo reforma no garante katak rede krime organizadu hanesan ne’e sei la bele mosu fali iha Timor-Leste. 

Enkuantu investigasaun sei la’o hela, ema hotu ne’ebe envolve iha direitu atu hetan julgamentu justu no konsidera inosente to’o tribunal determina nia sala bazeia ba lei. Maibe, buat ida ne’ebe la bele adia mak responsabilidade Governu atu fo esplikasaun ba publiku, identifika falhansu sira ne’ebe akontese, no hatudu medida konkretu atu haforsa governasaun, intelijensia no sistema siguransa nasaun. 

Responsabilidade mak fundamentu husi governasaun di’ak. Nune’e, presiza tau iha perspetiva katak Governu ne’ebé iha akuntabilidade mak Governu ne’ebe hetan konfiansa husi povu. Atu hetan konfiansa husi povu Governu tenke investiga klean no explika klaru tanba sa mak krimi ne’e bele akontese no espalha iha fatin barak iha rai laran!!!

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here